Hea tervis

Avameelselt vasektoomiast: millised on protseduuri riskid ja kas seda saab tagasi pöörata?

Vasektoomia ümber ringleb hulgaliselt müüte.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Eesti meeste teadlikkus tervisest on viimaste aastatega oluliselt kasvanud, ometi on teemasid, millest ikka veel vähe teatatakse. Confido uroloog Roman Rusman räägib just ühest sellisest asjast – vasektoomiast.

“Vasektoomia ehk seemnejuha katkestamine tähendab mehe steriliseerimist, sisuliselt on tegemist mehe võimalusega vältida rasedust. Vasektoomia käigus suletakse naha väikese sisselõike kaudu mõlemast munandist väljuvad seemnejuhad. Niimoodi blokeeritakse spermatosoidide jõudmine spermasse ja kogunemine seemnepõiekestesse. Pärast protseduuri ei saa mees enam teha lapsi,” selgitab uroloog Roman Rusman Confido ajaveebis ja vastab levinud küsimustele.

Millistel põhjustel mehed vasektoomiat kõige sagedamini vajavad või selle valivad?

Peamine põhjus teha vasektoomiat on soov mitte saada lapsi. Üliharva on vasektoomia põhjuseks mehe haigus, näiteks raske psüühikahäire. Lapsi ei taheta erinevatel põhjustel. 80 protsendil juhtumistest on mehel juba mitu last ja ta ei taha rohkem lapsi. Kümnel protsendil juhtumistest ei sobi naisele või paarile teised rasestumisvastased meetodid. Ja ülejäänud kümnel protsendil on põhjuseks mehe lastevaba mõtteviis ja ta lihtsalt ei soovigi oma bioloogilisi lapsi.

Kui paljud eesti mehed võtavad ette vasektoomia?

Ametlikud andmed küll puuduvad, ent julgen pakkuda, et Eesti meestest on teinud vasektoomia kuskil kaks kuni viis protsenti. Maailmas tõuseb vasektoomiate arv ning ülejäänud läänemaailmas on arv Eestist kõrgem: Kanadas 15 protsenti, Uus-Meremaal 19 protsenti, Ühendkuningriigis 20 protsenti ja USAs veelgi kõrgem. Meil Ida-Eroopas on meeste steriliseerimine tõusutrendis. Näiteks Soomes tehakse uusi steriliseerimise protseduure 63% meeste puhul ja naiste steriliseerimine on languses, sest meeste puhul on see protseduur palju ohutum.

Millises vanuserühmas tehakse vasektoomiat kõige sagedamini ja kas see protsess on tagasipööratav?

Kõige tihedamini tehakse protseduuri pärast 40. eluaastat. Sealjuures peab inimene meeles pidama, et protsess on ühesuunaline ja praktikas saab seda harva tagasi pöörata.

Tõsi, kuna vasektoomiat tehakse palju, on hakanud tasapisi siiski tõusma ka vasektoomiat tagasi pööravate protseduuride hulk. Ent mida rohkem on protseduurist aega möödas, seda väiksem on tõenäosus, et tagasipööravast protseduurist on kasu. Siin hakkavad lisaks füüsilisele ummistusele kaasa mängima ka immunoloogilised protsessid, nimelt spermavastased antikehad. Lisaks võtab paranemine sageli kaua aega, ent paaril ei pruugi seda aega olla, näiteks kui naine on üle 40-aastane.

Kindlasti tuleb enne otsust selle protseduuri kasuks läbi mõelda, kas äkki sobivad inimesele siiski tavalised rasestumisvastased meetodid. Samuti tasub mehel mõelda, kas ta plaanib selle partneriga, kellega on parajasti paarisuhtes, olla koos elu lõpuni. Lisaks tuleks korralikult järele mõelda, mitut last on soov saada, ja siis oma raviarstiga arutada, millist protseduuri on kõige mõistlikum valida.

Millised on vasektoomia riskid – mis võib minna viltu ning kas protseduuri valides on ka mingeid tervisepiiranguid?

Vasektoomia puhul tervisepiiranguid praktiliselt ei ole, ainult mõned harvaesinevad verehüübimist mõjutavad haigused. Aga tavaliselt on inimene juba ise kursis, kui tal on mõni selline haigus, mis vasektoomiat takistab.

Protseduuri teostatakse polikliinikus kohaliku tuimestusega. See tähendab, et suurt narkoosi või anesteesiat ei ole vaja. Tüsistuseks võib olla operatsioonijärgne hematoom ehk verehüüve, sinikas. Infektsiooniriskid on madalad – alla ühe protsendi –, sest tegemist on ikkagi noorte tervete inimestega, kes paranevad tavaliselt hästi.

Arvestada tuleb sellega, et ühel protsendil meestest on risk, et neil tekib krooniline valu. See tähendab, et mingil põhjusel ei lähe valu pärast protseduuri üle ja kestab üle kolme kuu, halvimal juhul kogu elu. Sellisel juhul on põhjuseks mitmete asjade kokkulangemine, näiteks patsiendi psühhoneuroloogiline iseärasus, põletik, anatoomia jms.

Mis on levinuimad vasketoomia teemalised müüdid?

Vasektoomiaga seotud müüte on palju. Kõige sagedasem on see, et vasektoomia järel kaotab mees nii-öelda oma mehisuse. Kahjuks võrdsustavad paljud mehed siiamaani vasektoomiat selliste väljenditega nagu “munad ämbrisse” või “ära lõigatud munad”. See on 200 aasta vanune arusaam, mida on püütud viimased 50 aastat ümber lükata. Erektsioon ei kao kuskile, peenis ei lühene, munandid jäävad alles.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.