Euroopas on sagenenud leetripuhangud: mis haigusega tegu ja kuidas viirust vältida?

Leetritesse nakatumise risk on vanusest sõltumata igaühel, keda ei ole leetrite vastu vaktsineeritud või kellel ei ole leetreid olnud.Foto: Shutterstock

Mitmed Euroopa riigid on teatanud leetrite juhtumite sagenemisest, põhjustades laiemat muret ka teistes riikides. Terviseameti teatel on ohustatud ka Eesti, sest laste vaktsineerimine on viimastel aastatel langenud alla kriitilise taseme.

Leetrid on ülinakkav haigus. See levib õhu kaudu ja üks nakatunu vaktsineerimata inimeste hulgas võib nakatada kuni 18 inimest. Viirus kulgeb üle 40-kraadise palavikuga, peenikese täpilise punase lööbega ja suurenenud lümfisõlmedega. Tüsistustena võivad tekkida kõrva-, kopsu- või raskematel juhtudel ajukoe põletik (entsefaliit).

WHO Euroopa piirkonnas on 2023. aastal teatatud enam kui 42 200 leetrijuhtumist 41-s liikmesriigis. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel registreeriti 2023. aasta 11 kuu jooksul 2 242 leetrite juhtu 22 Euroopa Liidu liikmesriigis, neist suurim osa Rumeenias (1687). Surmaga lõppes haigestumine kolmel juhul.

Eestis on seni suutnud leetrite levikut tõhusalt kontrollida. Möödunud aastal registreeriti vaid neli sissetoodud haigusjuhtu – kaks Taist, üks Saksamaalt ja üks Araabia Ühendemiraatidest. Kõik haigestunud olid täisealised. Viimased siseriiklikud puhangud olid Eestis 2006. ja 2019. aastatel.

Seni, kui leetrite olukord maailmas on ebastabiilne, soovitab terviseamet enne reisimist neil, kes pole leetreid põdenud või vaktsineeritud selle haiguse vastu, kaaluda vaktsineerimist. Kaitse tekkimine võtab aega mõned nädalad.

Kõige tõhusam viis haigestumise vältimiseks on vaktsineerimine

Eesti vaktsineeritakse lapsi leetrite vastu MMR-vaktsiiniga 1-aastasena, kordusvaktsiin tehakse 13-aastasena. Vaktsiin annab hea ja pikaajalise kaitse kolme haiguse vastu: leetrid, mumps ning punetised. Kui mingil põhjusel on jäänud laps leetrite vastu vaktsineerimata, siis tuleb pöörduda perearsti või koolitervishoiuteenuse osutaja poole, kes saab nõustada immuniseerimise osas. Kõik immuniseerimiskava vaktsiinid on lastele tasuta.

Eestis on MMR-vaktsiini esimese doosiga vaktsineerimisega hõlmatus alla 90 ja teise doosiga juba alla 80 protsendi, mis tähendab seda, et on oht kohalikeks puhanguteks. WHO soovituse kohaselt peaks hõlmatus vaktsineerimisega olema üle 95%.

Terviseamet soovitab täiskasvanutel, kes on sündinud ajavahemikul 1980-1992, kaaluda leetrite revaktsineerimist. Ajavahemikul 1980-1992 kasutati Venemaalt toodud leetrivaktsiini, mille kvaliteet oli ebastabiilne. Korduvvaktsineerimine on täiskasvanutele tasuline.

Inimesed, kes on sündinud pärast 1993. aastat ja on lapseeas viiruse vastu vaktsineeritud, ei pea vaktsiini kordama. 

Kui sa ei tea, kas oled leetreid põdenud või vaktsineeritud, tuleks kaaluda vaktsineerimist leetrite vastu. Selles osas saad konsulteerida tervishoiutöötajaga. Täpsed vaktsineerimissoovitused leiab vaktsineeri.ee veebilehelt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.