Haigussümptomid ei pruugi olla kohe märgatavad

Epilepsia diagnoosi võib mõni pisike patsient saada juba oma esimestel elupäevadel, kuid haigus võib ilmneda ka kõrges eas. Kui lapseea epilepsia on tihti geneetiline või põhjustatud aju väärarengust, siis vanemas eas võib epilepsia välja tuua näiteks peavigastus või -trauma, kasvaja, närvirakke kahjustanud haigus või ka insult. „See muidugi ei tähenda, et pärast iga insulti, ajutraumat või peapõrutust tekib epilepsia,“ sõnas dr Meren.

Diagnoosimisest kõneldes märkis dr Meren, et epilepsia ei ole Eestis tõenäoliselt aladiagnoositud. Küll aga on küsimus selles, kui kiiresti patsiendid üles leitakse. „Haigussümptomid ei pruugi olla kohe märgatavad ning võivad olla veidi kummalised, seepärast tuleb teha uuringud ning muutusi ja dünaamikat ajas jälgida ning alles siis saab panna diagnoosi,“ selgitas ta.

Kui epilepsia jääb diagnoosimata ja/või ravimata, on eeldatav, et vähemal või suuremal määral tekib inimesel kognitiivne allakäik: varem õpitud oskused võivad kaduda või uute oskuste õppimine võib võtta oodatavast rohkem aega.

Ravimite mõju on dr Mereni sõnul epilepsia korral väga individuaalne: mõnikord saab haigushood kontrolli alla esimese määratud ravimiga ja seda oluliste kõrvaltoimeteta, mõnikord ei toimi ravi loodetult ja/või tekitab kõrvaltoimeid. Sel juhul muudetakse patsiendi raviskeemi. Arst lisas, et epilepsiaravimeid on väga tähtis võtta regulaarselt ja kindla ajavahemiku järel, et ravimi mõju oleks selline, nagu planeeritud.

Kuidas epilepsiahoog väljendub?

Üldiselt kujutatakse epilepsiahooge ette üsna lihtsustatult: inimesel kaob teadvus, ta kukub maha, tekivad krambid, suust niriseb sülge ning ta märgab pükse. Selliseid epilepsiahooge nimetatakse generaliseerunud hoogudeks.

Epilepsiahoog võib väljenduda ka näiteks nii, et inimene jääb hetkeks vaatama kaugusesse, tema pilk tardub, ta ei reageeri ümbritsevale, ta lõpetab mõneks sekundiks oma tegevuse, ja siis on jälle nii-öelda tagasi. Võib ka olla, et inimene tunnetab kummalist tunnet, déjà vu’d. Seegi kestab mõne lühikese hetke. Kui haigus on aga haaranud ajupiirkonna, mis on seotud näiteks kõnega, siis võib inimene episoodi ajal lõpetada kõnelemise, ajada sassi sõnu või mitte mõista seda, mida talle räägitakse.

Sellise fokaalse epilepsiahoo ajal haige tavaliselt ei minesta ega kuku, teadvus võib säilida, küll aga tekivad tahtele allumatud liigutused näos või jäsemetes. Muidugi ei tähenda iga déjà vu või hetkeline tardumine epilepsiat – nüansse oskavadki täpsemalt vaadelda neuroloogid ja lasteneuroloogid.

Kuidas epilepsiahoo ajal käituda?

Suured ehk generaliseerunud hood lakkavad tavaliselt iseenesest umbes 1–5 minuti möödudes. Oluline on püüda rahulikuks jääda.

• Kui ilmnevad hoo eeltunnused, aseta haige voodile või põrandale ja lõdvenda tema riideid, eriti särgikaelust.
• Võta pea alt ära padi, et tagada parem hingamine.
• Segase käitumise korral suuna haige eemale lähedal asuvatest ohtlikest piirkondadest (nt sõiduteest, veekogust, kukkumisvõimalustest, teravatest objektidest).
• Märgi üles hoo algus- ja lõpuaeg või püüa välja selgitada, kui kaua on hoog kestnud. Jälgi haiget rahulikult teadvuse taastumiseni.
• Episoodi järel teadvusetult puudub haigel köha- ja neelamisrefleks. Haige võib sellises seisundis tõmmata hingetorusse sülge või oksemasse. Pööra ta külili ning pane sellesse asendisse kindlalt lebama.
• Pärast hoogu on haige pisut uimane, võib-olla unine. Ära sega teda, lase tal rahulikult lamada (magada). Harva võib pärast hoogu esineda ka rahutust. Sel juhul oota samuti rahulikult, kuni see möödub.
• Väga pikkade suurte hoogude (tõmbluste osa kestab üle kolme minuti) jaoks võib arst välja kirjutada vastava ravimi (ravimlahusega pärasooletuubi või erilise põselimaskesta ravimi). Vajadusel manusta seda.
• Mitte mingil juhul ära pane haigele epilepsiahoo ajal midagi suhu! Keelde hammustus, kui seda üldse esineb, toimub kohe hoo alguses ja väga suure jõuga. Selle ärahoidmiseks ei saa midagi teha ja see pole enamasti ohtlik. Küll aga on midagi kõva suhu pannes oht murda hambaid, ajada inimest oksele, vigastada suud jms.
• Ära püüa kangestunud lihaseid „lahti murda“.
• Ära paku haigele hoo ajal juua. Ära vala haigele vett peale.
• Ära püüa haiget elustada, kui selleks ei ole vajadust.
• Ära püüa lõdva teadvusetuse staadiumis haiget äratada raputades, kloppides või nuuskpiiritust nuusutada andes. See on lihtsalt kasutu.

Allikas: Confido meditsiinikeskus