Hambahoolduse ABC: kunagi ei ole hilja hammaste eest hoolitsemist alustada
Jäta söögi ja hambapesu vahele vähemalt 30 minutit.Foto: Shutterstock
Kaks korda päevas hambapesu, üks kord päevas niiditamist ja kord aastas hambaarsti juures kontrollis käimist on hammaste eest hoolitsemise peamine mantra. 2023. aasta hammaste tervise kuu tõi fookusesse halvad harjumused nagu suitsetamine, veipimine ja mokatubaka tarvitamine, sest hambaarstide sõnul on need kahjulikud ka meie hammastele.
Teavituskuu eestvedaja, Kliinik 32 hambaarsti dr Inga Rahuoja sõnul on suitsetamise, eriti aga veipimise ja mokatubaka tarvitamise kahjulikkusest rääkimine hambaarstikabinetis patsientidele sageli ootamatu, eriti noortele. „Inimesed enamasti teavad, et suitsetamine põhjustab hammaste kollasust ja halba hingeõhku, aga et see kahjustab igemeid, suurendab vähki haigestumise riski ning võib välja viia hammaste väljalangemiseni, on paljudele üllatav,“ tõdes hambaarst.
Tubakatoodetes sisalduvad mürgised ained ei lase hambaarsti sõnul organismil käivitada normaalset põletikuvastast kaitsereaktsiooni, nii võib suitsetajatel igemehaiguse ja parodontiidi varajane staadium märkamata jääda. Suitsetamine nõrgendab ka organismi võimet haigustekitajatega võidelda. See on üks põhjustest, miks suitsetajad jõuavad oma murega arsti juurde hiljem ning neil tuleb taluda suuremat ja keerulisemat, paraku ka kallimat hambaravi.
Hambahoolduse ABC
Jäta söögi ja harjamise vahele vähemalt 30 minutit. Pärast igat söömist on hambavaap hapete tõttu 30 minutit pehme ja regulaarse söögijärgse harjamisega võivad kaasneda emailikahjustused, paljastunud hambakaelad, kulumine, kaaries ja muud haigused.
Pese hambaid enne, mitte pärast hommikusööki. Kuna hommikuti pärast söömist on tööle või kooli minekuga kiire, siis pese hambad kindlasti enne hommikusööki.
Pese hambaid hommikul ja õhtul. Kaks korda päevas harjamine on tegelikult piisav. Hammaste vahele jäänud toiduosakesed ja katt eemalda hambaniidi või hambavaheharjakese abil.
Kasuta igal õhtul hambaniiti ja hambavaheharjasid. Hambaniiti on vaja libistada õrnalt hammaste vahelt igeme alla, et kätte saada sinna kinnitunud bakterid.
Üks pesu kestku vähemalt 2 minutit. Vähesem aeg ei ole piisav ja mingi osa hambakatust võib peale jääda.
Hoia hambaharja näppude vahel nagu pliiatsit. Selline asend on vetruv ega suru harja liiga tugevalt. Liiga jõuline harjamine taandab igemepiiri ja teeb hambakaelad tundlikuks.
Harja õige tehnikaga. Kasuta lühikesi edasi-tagasi liigutusi, kaks-kolm hammast korraga, suunates harjased poolviltu igeme äärte vastu. Ära unusta puhastamast ka esihammaste tagumist poolt. Kui lõpuks tunduvad hambad keelega katsudes siledad, on katt edukalt eemaldatud.
Kasuta pehmet ehk soft-hambaharja. Kõvemad harjased võivad igemeid ja hambavaapa vigastada, need on mõeldud proteeside puhastamiseks.
Vaheta hambaharja 2-3 kuu tagant. Vana hambahari kaotab elastsuse, harjad deformeeruvad ega puhasta enam piisavalt.
Kord aastas käi kontrollis. Kord aastas peaks iga inimene oma hambaarsti külastama, et ennetada suuremaid hambaprobleeme.
„Kui igemehaigus on tekkinud, tuleks suitsetamine kindlasti maha jätta, sest 90 protsenti patsientidest, kellel igemehaigus ei allu ravile, on suitsetajad,“ nentis dr Rahuoja. Paraku on aga veipimine noorte seas leviv trend ja kasvav probleem: 16-24-aastaste vanuserühmas veibib vähemalt mõni kord kuus 23,5% meestest ja 34,5% naistest.
Tubakainfo.ee kodulehelt leitav TAI uuring „Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2022“ näitab, et mullu kasvas märkimisväärselt 16-24-aastaste vanuserühmas vähemalt mõni kord kuus e-sigareti kasutajate hulk: mehed 23,5% (meeste keskmine 11,8%) ja naised 34,5% (naiste keskmine 10,8%). „Me peame sellesse trendi suhtuma väga tõsiselt, sest just nooremal suitsetajal tekivad kiiremad ja hävituslikumad haiguse vormid,“ väljendas muret hammaste tervise kuu eestvedaja.
Seetõttu tõigi tänavune hammaste tervise kuu noorte ja lapsevanemate ette tubakasuitsude, e-sigarettide ja huuletubaka teema, pakkudes lisaks ka koolidele videomaterjali www.hammastetervisekuu.ee veebilehe kaudu ning kutsudes noori külastama Eesti Tervishoiumuuseumi sõltuvuste tuba.
„Meie õppematerjalis leiab ka 19-aastase noore veipija ja keskealise 45-aastase suitsetaja nikotiinist kahjustatud suu. Suits, veip ja huuletubakas mõjul tekkinud igemehaiguse väljakujunemine võib võtta mitu aastat aega, ning inimene saab oma probleemist ise aru tihtipeale alles siis, kui hammaste liikuvus suureneb või pealtnäha terved hambad hakkavad suust välja kukkuma,“ ütleb dr. Rahuoja.
Hambaarst näitab ja selgitab, mida teeb veipimine ja suitsetamine sinu hammaste ja igemetega.
