3D-tabletiprinteris kasutatakse erinevatest abiainetest koosnevat ravimitinti, millele apteegis lisatakse enne printimist toimeaine. Iga prinditud tablett kaalutakse valmistamisel printeri kaalu abil ning täpsest kaalust kõrvalekaldumine kuvatakse koheselt.

Tartu Ülikooli Kliinikumi harvikhaiguste kompetentsikeskuse juht professor Katrin Õunap tõi omakorda näite, kus vanematel tuli glükosüülimise defektiga lapsele manustada 3 korda päevas koos toiduga 5 grammi ülimagusat ravipulbrit. Palju kergem oleks ju seda pulbrit anda tabletina.

“Teine näide puudutab off-label ravimit, mida toodetakse 150 mg tabletina kuid väike laps vajab seda vaid 3–5 mg ühe kilo kohta. Ravimit tuleb annustada täpselt ning 150 mg tableti jagamine näiteks 30 mg tükkideks on pea võimatu. 3D-tabletiprinter annab meile täiesti uue võimaluse ja arvestatava kokkuhoiu,“ lisas professor Õunap.

40 320 eurot maksnud 3D-tabletiprinteri ostu finantseeris lastefond. Fondi strateegiajuhi Siiri Ottender-Paasma sõnul tähendab 3D-tabletiprinteri soetamine laste ja perede jaoks taas ühe arvestatava mure – kuidas saada laps ravimit võtma, ära langemist.

„Haiglasolek ja haigusega  võitlemine on alati väga raske ning iga väiksemgi detail, mis aitab lapsel ennast hästi tunda, on tegelikult kulla hinnaga,“ sõndas Ottender-Paasma, lisades et lastefondi jaoks on kullahinda väärt kõik heateod, mis aitavad fondil missiooni täita ning annavad jätkamiseks kindlustunde. Ta tänas ka tabletiprinteri ostuks 10 000 eurose annetuse teinud põllumajandusettevõtet Baltic Agrot: “Baltic Agro koos Eesti põllumeestega on just selline ettevõte, kelle abile saame juba aastaid loota. Suur, suur aitäh, et hoiate abivajavaid lapsi oma südames!“