Raviga saab sümptomid kontrolli alla
Arst tõdeb, et esikohal haiguse põhjusena on suitsetamine. Ohuteguriks on ka passiivne suitsetamine ehk kui inimene ise ei suitseta, vaid hingab sisse teiste tubakasuitsu. Samuti võib põhjuseks olla elukutse või keskkonnaga seotud gaaside või tolmude sissehingamine.
“Haiguspilt võib olla varieeruv: inimene võib tunda õhupuudust, samuti võivad esineda krooniline köha rögaeritusega, aeg-ajalt kiuned kopsudes, kaasnevad sagedased hingamisteede infektsoonid,” kirjeldab dr Jaagor. “Haiguse progesseerumisel kujuneb välja krooniline hingamispuudulikkus, mis mõjutab kogu organismi.”
KOKi puhul on tegemist kroonilise haigusega, mida ei ole võimalik välja ravida, kuid raviga saab haiguse sümptomeid kontrolli all hoida, vähendada ägenemisi ning seeläbi parandada patsiendi elukvaliteeti.
“Oluline on KOKi põhjustava teguri kõrvaldamine, et vältida haiguse süvenemist ja ägenemisi. Näiteks soovitame kindlasti suitsetamise lõpetamist. Regionaalhaiglas pakume suitsetamisest loobumise nõustamist, kuhu on etteregistreerimisel võimalik ilma saatekirjata pöörduda,” märgib arst.
Dr Jaagori sõnul on KOK patsientidel oluline püsida liikuvana ning regulaarselt ravimeid kasutada. Ravi nurgakiviks inhaleeritav ravi selle erinevates variantides (pikatoimelised ravimid, lühitoimelised ehk hooravimid, nebuliseeritavad ravimid).
“Kroonilise hingamispuudulikkuse näidustustel on kasutusel kodune pikaajaline hapnikravi ning kodune ventilaatorravi. Lisaks pakume pulmonaalset taasturavi võimalusi, mis on olulised, et sälitada patsientide liikumine ja lihasjõudlus. Vajadusel kaasame KOKi ravisse ka toitumisõe. KOKi haigetel on soovitatav vaktsineerimine hooajalise gripi ja pneumokokknakkuse vastu,” juhendab pulmonoloog.
