WHO prognooside kohaselt kannatab 2050. aastaks iga neljas elanik maailmas väiksema või suurema raskusastmega kuulmislanguse all. Nende hulka kuuluvad ka tänased noored, kes on selleks ajaks jõudnud täiskasvanuikka.

Umbes 14 protsenti noorukitest, kes on pikaajalised MP3-mängija, telefonist ja/või arvutis muusika vms  kuulajad, on tekkinud püsiv kuulmiskahjustus (Peng, 2007).

Igapäevases kliinilises töös väljendub see selles, et aina sagedamini pöörduvad vastuvõttudele lisaks seenioritele ka nende lapselapsed (teismelised), kes kurdavad kuulmishäirete ja kõrvavile üle.

Kui osad kuulmislanguse põhjused või tüübid, sh vanaduskuulmisnõrkus, on suuremal määral vältimatud, siis mürast tingitud kuulmiskahjustus on täielikult ennetatav.

Kuulmislangus algab hiilivalt

Kuulmislangus võib alata hiilivalt, eraldades kuulmislangusega inimest tasapisi oma elukaaslasest, sõpradest, kolleegidest. Lemmiksaadete vaatamine ei ole enam nauditav, sest see nõuab liigselt energiat, väsitab. Sõprade naljade püant ei ole enam kuuldav. Lihtsam on kaasa naerda nalja mõistmata.

Kuulmislangusega inimene võib kuulda selgelt artikuleeriva telesaatejuhi kõnet, aga samas jääb lapselapse kiire jutuvadin selgusetuks. Kas kuulmislangus võibki olla salakavalalt algav ning lähedased võivad arvata, et kuulmislangusega inimene kuulab juttu “selektiivselt” ja on nö “sõnakuulmatu”?

Kuulmislangus ongi hiiliv ja salakaval, nähtamatu, valutu. Enne kui kuulmislangusega inimene ise mõistab kuulmishäire ulatust, on see teda perest ja lähikondlastest teatud määral isoleerinud.

Mida varasem on sekkumine, seda suurem on tõenäosus, et kuulmishäirete mõju igapäevaelule on võimalikult vähene. See sama põhimõte kehtib ka dementsete kuulmislangusega inimeste hulgas. Me suudame dementsuse süvenemist aeglustada, kui kuulmishäiretega dementne inimene saab adekvaatset abi kuulmisabivahenditest.

Dementsuse alguse edasilükkamine ühe aasta võrra vähendab selle globaalset levimust 10 protsendi võrra aastal 2050. Õigeaegsel, korrektsel kuulmisnõustamisel ja rehabilitatsioonil on hindamatu väärtus. Meie loosung on endiselt: õigus kuulda igas eas ja olla aktiivne vestluspartner.

Alusta perearstist

Kui Teil või Teie lähedasel on kuulmishäired, siis soovitame minna esmalt perearstile, kes võtab esmase anamneesi ning hindab sh vaikummistuse, kõrvapõletike osas. Edasi suunatakse kõrva-nina-kurguarsti (KNK-arsti) vastuvõtule. KNK-arst teeb kindlaks kuulmislanguse võimaliku põhjuse ja määra ning otsustab edasise ravikäsitluse.

Nagu eelnevalt mainitud, siis kõige paremaid tulemusi annab varajane kuulmiskahjustuse kompenseerimine. Kuulmishäiretega inimene peab juba esimeste kuulmisega seotud probleemide korral abi otsima. Ei tasu oodata, et kuulmislangus läheb ise üle.

Abivahendid on väga head

Tänapäeva kuuldeaparaatide tehnoloogia võimaldab jäljendada aina paremini loomulikku kahe kõrvaga kuulmist. Aparaadid on digitaalsed, töötlevad heli automaatselt, muudavad seadeid sujuvalt vastavalt helikeskkonnale, kus viibitakse, püüavad kõne võimalikult selgeks teha.

Kuulmisabivahendite valik tänapäeval on suur ja valikut võib keeruline langetada. See on ka põhjus, miks me soovitame sobivat aparaati valida koos koolitatud spetsialistiga.

Kuulmisabivahend valitakse inimesele individuaalselt vastavalt kuulmislanguse määrale ja selle tüübile, arvestades inimese vajadusi ja võimalikke kuuldeaparaadi kandmisega seotud piiranguid.

Kuulmisabivahendi valiku soovitame teha kaalutletult, mitte osta esimest ettejuhtuvat pakutavat aparaati või tellida see internetipoest või kataloogist. Kuulmisabivahendit peaksid aitama valida koolitatud õed.

Kokkuvõtteks – hoiame ja kaitseme kuulmist ning hoolime endast ja teistest.