Peamine põhjus on olnud ebapiisav vaktsineerimine – 2020. aastal jäid 23 miljonil lapsel põhilised lapsepõlvevaktsiinid saamata. Põhjuseks on nii koroonapandeemia kui teisedki kriisid, mis segavad laste vaktsineerimiskampaaniaid ja vaktsiinide kättesaadavust üle maailma.
Kuna leetrid on väga nakkavad, ilmnevad juhtumid kiiresti, kui vaktsineerimise tase langeb. Agentuurid on mures, et leetrite puhangud võivad olla hoiatuseks, et teisedki vaktsiinvälditavad haigused võivad levima hakata.
Kuidas ennast leetrite eest kaitsta?
Leetrid on kõrge nakkavusega viirusliku päritoluga äge nakkushaigus, mis on levinud kõikjal maailmas. Vaktsineerimata inimestel võib haigus kulgeda raskes haigusvormis.
Esmased haigusnähud on palavik, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus. Haigusnähtude järgselt teisel päeval tekivad põskede limaskestale valkjad erkpunase äärisega laigud, mõne päeva pärast tekib nahale lööve. Sagedasemad tüsistused on kopsupõletik, kõrvapõletik ja ajupõletik. Haigus võib lõppeda surmaga.
Kõige olulisem leetritesse nakatumise vältimiseks on laste õigeaegne vaktsineerimine. Leetrite vastase immuniseerimisega alustati Eestis 1967. aastal. Alates 1994. aastast võeti kasutusele leetrite-mumpsi-punetiste liitvaktsiin, millega algul vaktsineeriti ainult aastaseid lapsi. Alates 1997. aastast manustatakse vaktsiini teine annus 13-aastastele lastele.
Kuna leetrid on väga nakkav haigus, tuleb hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtliku perioodi jooksul. Lähikontaktseid, kes ei ole haigust põdenud ega vaktsineeritud leetrite vastu, tuleb haigest eraldada ja võimalikult kiiresti vaktsineerida.