Hea tervis

Leetritesse nakatumine on maailmas kiiresti kasvamas: kuidas ennast leetrite eest kaitsta?

Leetritesse nakatumise risk on vanusest sõltumata igaühel, keda ei ole leetrite vastu vaktsineeritud või kellel ei ole leetreid olnud.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Leetritesse nakatumine on üle maailma hüppeliselt tõusnud – käesoleva aasta esimese kahe kuuga tuvastati 79 protsenti rohkem leetritesse nakatumisi kui aasta varem.

UNICEF ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hoiatavad, et leetrite juhtude sagenemine 2022. aasta jaanuaris ja veebruaris on murettekitav märk vaktsiinvälditavate haiguste leviku suurenenud riskist ning see võib kaasa tuua suuremaid haiguspuhanguid.

Jaanuaris ja veebruaris teatati maailmas peaaegu 17 338 leetrite juhtumist, samas aasta varem registreeriti kahe kuuga 9665 leetrijuhtu. Suurimad leetrite puhangud on viimase aasta jooksul olnud Somaalias, Jeemenis, Afganistanis, Nigeerias ja Etioopias.

Peamine põhjus on olnud ebapiisav vaktsineerimine – 2020. aastal jäid 23 miljonil lapsel põhilised lapsepõlvevaktsiinid saamata. Põhjuseks on nii koroonapandeemia kui teisedki kriisid, mis segavad laste vaktsineerimiskampaaniaid ja vaktsiinide kättesaadavust üle maailma.

Kuna leetrid on väga nakkavad, ilmnevad juhtumid kiiresti, kui vaktsineerimise tase langeb. Agentuurid on mures, et leetrite puhangud võivad olla hoiatuseks, et teisedki vaktsiinvälditavad haigused võivad levima hakata.

Kuidas ennast leetrite eest kaitsta?

Leetrid on kõrge nakkavusega viirusliku päritoluga äge nakkushaigus, mis on levinud kõikjal maailmas. Vaktsineerimata inimestel võib haigus kulgeda raskes haigusvormis.

Esmased haigusnähud on palavik, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus. Haigusnähtude järgselt teisel päeval tekivad põskede limaskestale valkjad erkpunase äärisega laigud, mõne päeva pärast tekib nahale lööve. Sagedasemad tüsistused on kopsupõletik, kõrvapõletik ja ajupõletik. Haigus võib lõppeda surmaga.

Kõige olulisem leetritesse nakatumise vältimiseks on laste õigeaegne vaktsineerimine. Leetrite vastase immuniseerimisega alustati Eestis 1967. aastal. Alates 1994. aastast võeti kasutusele leetrite-mumpsi-punetiste liitvaktsiin, millega algul vaktsineeriti ainult aastaseid lapsi. Alates 1997. aastast manustatakse vaktsiini teine annus 13-aastastele lastele.

Kuna leetrid on väga nakkav haigus, tuleb hoiduda kokkupuutest haigega kogu nakkusohtliku perioodi jooksul. Lähikontaktseid, kes ei ole haigust põdenud ega vaktsineeritud leetrite vastu, tuleb haigest eraldada ja võimalikult kiiresti vaktsineerida.

2021. ja 2020. aastal Eestis leetrite haigusjuhte ei registreeritud. 2019. aastal registreeriti Eestis 27 haigusjuhtu.

Vaktsineerimise soovitused täiskasvanutele

  1. Isikutel, kes ei ole leetreid põdenud ja keda ei ole leetrite vastu vaktsineeritud, on soovitatav teha MMR vaktsiini 2 doosi vähemalt 4-nädalase intervalliga.
  2. Isikutel, kes on vaktsineeritud MMR vaktsiini ühe doosiga, on soovitatav teha korduv vaktsineerimine MMR vaktsiini ühe doosiga.
  3. Isikutel, kes on sündinud enne 1980. aastat ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini ühe doosiga, on soovitatav teha vaktsineerimine MMR vaktsiini ühe doosiga.
  4. Isikutel, kes on sündinud ajavahemikul 1980- 1992. a ja on vaktsineeritud leetrivaktsiini kahe doosiga, on soovitatav teha korduv vaktsineerimine MMR vaktsiini ühe doosiga, sh ka juhul, kui vähemalt ühe doosi manustamine jäi mainitud vahemikku.
  5. Isikutel, kes on sündinud pärast 1993. a ja on vaktsineeritud MMR vaktsiini kahe doosiga, pole vaja ennast korduvalt vaktsineerida.

Loe lähemalt täiskasvanute vaktsineerimisest

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.