Dr Vahter ütleb, et tihti ei teata, et 49-65aastased naised saavad haigekassa kindlustuse alusel ennast ise rinnavähi sõeluuringutele registreerida ka siis, kui neile sõeluuringu kutset ei ole saadetud.
Onkoloog täpsustas, et naised, kes käivad mammograafias üle kahe aasta, võiksid vahepealsetel aastatel siiski käia mammoloogi juures, kuna maammograafia leid ei ole alati absoluutne.”Näiteks tiheda rinnakoe tõttu võivad jääda kasvajakolded eristamata,” märgib ta.
Kui naine aga sõeluuringu vanusegruppi ei kuulu, siis on tal võimalus saatekirjata pöörduda suuremate haiglate rinna tervise kabinetti, kus ämmaemand laseb teha vajadusel mammograafia või rindade ultraheliuuringu.
Samuti on võimalus minna erakliinikutes mammoloog-onkoloogi vastuvõtule, kes annab soovitused edasise kontrolli- ning uuringute vajaduse kohta.
Missugused tunnused võivad viidata rinnavähile?
Vahter tõi välja, et sagedamini on rindades healoomulised moodustised, nagu adenoomid (alla 30-aastastel) ja rinnatsüstid (pigem üle 40 aasta vanuses).
Ka eritis rinnanibust ei tähenda enamusel juhul pahaloomulisust. “Kui aga eritis on verine, siis tuleb kindlasti olla valvsam ja koheselt arsti poole pöörduda,” toonitab mammoloog.