Ka kuumus ja päikesevalgus võib käivitada peavalu

Sama muster kehtib muude migreenivallandajate puhul: harjumuspärasest erineva tingimuse korral tekib peavalu suurema tõenäosusega, näiteks kui olete tavalisest kauem söömata või sööte hoopis liiga palju, magate liiga vähe või liiga kaua. Ka menstruaalmigreeni puhul on loogika sama: organism on harjunud kõrge östrogeenitasemega, kuid vahetult enne menstruatsiooni see järsult langeb.

Õhurõhu vaheldumine võib peavalu käivitada peamiselt just migreenikutel, kuid mitte alati. Jaapanis orkaani ajal toimunud õhurõhu languse korral tabas peavaluatakk migreenipatsientidest lausa 75%, samas kui pingepeavaluga patsientidest tekkis atakk ainult 20%-l.

Kui kõige sagedasem ilmast tingitud migreenivallandaja on õhurõhu muutus, siis peavalu käivitajaks võib osutuda ka kuum ilm või pikaajaline ere päikesevalgus.

Seda kinnitavad mitme uuringu tulemused. Ameerika teadlased on tuvastanud, et kõrgema õhutemperatuuri korral suureneb nende migreenikute arv, kes pöörduvad peavalu tõttu erakorralise meditsiini osakonda. Ühe Austria uuringu tulemused näitavad aga seda, et kui päike paistab üle kolme tunni, on migreeniataki tõenäosus suurem. Norra polaarala elanikel esineb migreenivalu sagedamini just polaarpäeva ajal.

Mida teha? 

Kuigi migreenihooge tekib enim just aprillist novembrini, saab migreenik sel ajal teadlikult tegutsedes end paljudest atakkidest säästa. Enamasti ei suuda ilmaga seotud mõjur – olgu selleks siis õhurõhu muutus, kuumus või ere päikesevalgus – üksi peavalu esile kutsuda. Aga kui jätad samal ajal näiteks toidukorra vahele või tarvitad punast veini ja oled lisaks stressis, siis on suur tõenäosus, et migreeniatakk tekib.

Seega, kui oled ilma muutumise ajal nagu elav baromeeter või kui reageerid tundlikult kuumale ja päikesevalgusele, siis rakenda suvel kõiki endast olenevaid migreeni vältimise võtteid, muu hulgas:

• kanna päikeseprille ja peakatet;
• püsi rohkem varjus;
• ära kasuta päikesekreemi, millel on tugev lõhn;
• söö ja maga parajal määral ning kindlal ajal;
• joo ilmaolude muutudes küllaldaselt vedelikku (vähemasti 1,5–2 liitrit päevas) ja hoolitse selle eest, et vedelik sisaldaks piisaval määral mineraalaineid;
• tarbi alkoholi üksnes mõõdukalt või hoidu sellest üldse: vajaduse korral võta üritusele kaasa enda mittealkohoolne jook;
• kavanda trenn päeva jahedamasse ossa ja väldi kuumal ajal intensiivset füüsilist pingutamist.

Autor: Siim Schneider, neuroloog ja Confido Meditsiinikeskuse neuroloogiakeskuse juht