Migreenikutele võivad suvised ilmamuutused tähendada järjekordset ränka peavaluatakki

Neuroloog dr Siim Schneider (paremal).Foto: Confido

Kuni kolmandik migreenipatsiente on ilmaolude ja eriti nende vaheldumise suhtes tundlikud, kirjutab neuroloog ja Confido neuroloogiakeskuse juht dr Siim Schneider. Migreenik saab aga sel ajal teadlikult tegutsedes end paljudest atakkidest säästa.

Loomkatsete põhjal teame, et õhurõhu muutudes teiseneb aktiivsus ka nendel närvirakkudel, mis edastavad ajutüves valusignaale. Seesama aju piirkond on kesksel kohal ka migreeni tekkes: perifeersed valusignaalid saabuvad ajutüvesse ja sealt edasi kulgevad valusignaalid mujale kesknärvisüsteemi.

Migreeni levikus ei ole maailma eri osades olulisi erinevusi. Näiteks ei esine kõrgmäestikus migreeni tavalisest enam, kuigi sealne õhurõhk on keskmisest palju madalam. Küll aga kinnitavad uuringud seda, et kui organism on harjunud pikema aja vältel mingi kindla õhurõhuga, siis selle muutumine võib vallandada peavalu.

Ka kuumus ja päieksevalgus võib käivitada peavalu

Sama muster kehtib muude migreenivallandajate puhul: harjumuspärasest erineva tingimuse korral tekib peavalu suurema tõenäosusega, näiteks kui olete tavalisest kauem söömata või sööte hoopis liiga palju, magate liiga vähe või liiga kaua. Ka menstruaalmigreeni puhul on loogika sama: organism on harjunud kõrge östrogeenitasemega, kuid vahetult enne menstruatsiooni see järsult langeb.

Õhurõhu vaheldumine võib peavalu käivitada peamiselt just migreenikutel, kuid mitte alati. Jaapanis orkaani ajal toimunud õhurõhu languse korral tabas peavaluatakk migreenipatsientidest lausa 75%, samas kui pingepeavaluga patsientidest tekkis atakk ainult 20%-l.

Kui kõige sagedasem ilmast tingitud migreenivallandaja on õhurõhu muutus, siis peavalu käivitajaks võib osutuda ka kuum ilm või pikaajaline ere päikesevalgus.

Seda kinnitavad mitme uuringu tulemused. Ameerika teadlased on tuvastanud, et kõrgema õhutemperatuuri korral suureneb nende migreenikute arv, kes pöörduvad peavalu tõttu erakorralise meditsiini osakonda. Ühe Austria uuringu tulemused näitavad aga seda, et kui päike paistab üle kolme tunni, on migreeniataki tõenäosus suurem. Norra polaarala elanikel esineb migreenivalu sagedamini just polaarpäeva ajal.

Mida teha? 

Kuigi migreenihooge tekib enim just aprillist novembrini, saab migreenik sel ajal teadlikult tegutsedes end paljudest atakkidest säästa. Enamasti ei suuda ilmaga seotud mõjur – olgu selleks siis õhurõhu muutus, kuumus või ere päikesevalgus – üksi peavalu esile kutsuda. Aga kui jätad samal ajal näiteks toidukorra vahele või tarvitad punast veini ja oled lisaks stressis, siis on suur tõenäosus, et migreeniatakk tekib.

Seega, kui oled ilma muutumise ajal nagu elav baromeeter või kui reageerid tundlikult kuumale ja päikesevalgusele, siis rakenda suvel kõiki endast olenevaid migreeni vältimise võtteid, muu hulgas:

  • kanna päikeseprille ja peakatet;
  • püsi rohkem varjus;
  • ära kasuta päikesekreemi, millel on tugev lõhn;
  • söö ja maga parajal määral ning kindlal ajal;
  • joo ilmaolude muutudes küllaldaselt vedelikku (vähemasti 1,5–2 liitrit päevas) ja hoolitse selle eest, et vedelik sisaldaks piisaval määral mineraalaineid;
  • tarbi alkoholi üksnes mõõdukalt või hoidu sellest üldse: vajaduse korral võta üritusele kaasa enda mittealkohoolne jook;
  • kavanda trenn päeva jahedamasse ossa ja väldi kuumal ajal intensiivset füüsilist pingutamist.

Autor: Siim Schneider, neuroloog ja Confido Meditsiinikeskuse neuroloogiakeskuse juht 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.