Emakakaelavähist, selle sõeluuringust ja ka HPV vastasest vaktsineerimisest on räägitud seoses vaktsineerimisega viimastel aastatel rohkem.

Dr Seidelbergi sõnul on naiste teadlikkus sellel teemal suurem, kuna günekoloogilise läbivaatuse käigus tehakse regulaarselt ka PAP testi. PAP testiga hinnatakse emakakaela rakke ja nii on võimalik juba varakult avastada vähieelseid muutusi emakakaelas.

Kui PAP test on olnud korras, siis toimub edasine testimine 3 aasta intervalliga. Patoloogilise PAP testi korral selgitatakse välja, milline on emakakaela vähieelne muutus ehk düsplaasia.

Sõltuvalt düsplaasia raskusastmest toimub edasine jälgimis- ja ravitaktika. Raske emakakaela düsplaasia korral, kui risk emakakaelavähi tekkeks on suur, tehakse konisatsioon. Selle operatsiooni käigus eemaldatakse emakakaelalt düsplaasiast haaratud piirkond ja tänu sellele hoitakse ära edasine emakakaelavähi areng.

Kui siiani on emakakaelavähi sõeluuringu testina kasutatud eelnevalt mainitud PAP testi, siis alates sellest aastast on sõeluuringu testiks suure riski HPV test. Inimese papilloomiviiruse (HPV) suure riski tüved põhjustavad emakakaela vähki ja seega on viirus kõige olulisem riskifaktor emakakaela vähi tekkes. Ilma suure riski HPV tüvede esinemiseta ei saa tekkida emakakaelavähk.

Nakatumine HPV-ga toimub suguliselt teel, kui üks partneritest kannab viirust. Enamik inimestest nakatub elu jooksul korduvalt mõne suure riski HPV-ga, kuid tänu immuunsüsteemile saab organism ise viirusest vabaks.

Kui naine jääb aga pikkadeks aastateks viirusekandjaks, on võimalik emakakaela vähieelsete muutuste ja vähi teke.

Emakakelavähi sõeluuring ei välista teisi vähivorme

Dr Seidelberg toonitab, et meeles tuleb pidada, et emakakaelavähi sõeluuring ei saa välistada teisi vähivorme ega ka teisi günekoloogilisi haigusi, mistõttu regulaarne günekoloogiline läbivaatus kord aastas on vajalik.

Läbivaatuse käigus, mille juurde kuulub ka ultraheli uuring, on võimalik avastada teisi günekoloogilisi haigusi, vähieelseid muutusi ja vähki.  

Teise levinud vähivormi – rinnavähki haigestumise vältimiseks on oluline regulaarne enesekontroll ja vähimagi kahtluse puhul pöördumine spetsialisti poole. Võib pöörduda otse rinna tervise kabinetti konsultatsiooniks ja uuringuks. Kuid pöörduda saab ka oma naistearsti või perearsti kaudu, kes suunab juba edasi uuringule.

Eriti hoolsalt peavad naistearsti sõnul ennast jälgima ja uuringutel käima need naised, kelle suguvõsas on esinenud rinnavähki, sest üheks peamiseks vähi riskifaktoriks on pärilik eelsoodumus.

HPV vaktsiin kaitseb ka vähiriski vastu

Osa günekoloogiliste vähkide puhul pakub tänapäeval kaitset vaktsineerimine. Võimalus on vaktsineerida HPV vastu.

Suure riski HPV tüved ei põhjusta ainult emakakaelavähki, vaid günekoloogilistest vähkidest ka tupe- ja häbemevähki. Tänapäeval on võimalik vaktsineerida suure riski HPV tüvede ja kondüloome ehk genitaaltüükaid põhjustavate HPV tüvede vastu.

Esimesed vaktsineerimised Eestis tehti 2007. aastal. Nüüd on HPV vastu vaktsineerimine riiklikus immuniseerimiskavas ja koolides on võimalik vaktsineerida 12-aastaseid tüdrukuid.

Vaktsineerimine on kõige tõhusam enne suguelu algust, kui pole veel toimunud HPV-ga nakatumist.

Dr Seidelbergi sõnul on väga soovitatav vaktsineerida ka kõikidel noortel naistel, kes ei ole vaktsineeritud riikliku programmi kaudu.

“Millise vanuseni võib vaktsineerida, selleks kindalt piiri ei ole, kuid mida varem vaktsineerida, seda parem on immuunvastus. Mida varem naine vaktsineerib, seda varem on tal kaitse HPV vastu,” selgitas ta.

Kui on juba diagnoositud mõni HPV suure riski tüüp, on vaktsineerimine samuti väga soovitatav, sest alati on võimalus uuesti nakatuda, kui partner kannab viirust. Ka need naised, kellel on düsplaasia ravitud, saavad vaktsineerides kaitse uuesti HPV-ga nakatumise ja võimaliku düsplaasia kordumise eest.

Sagedasim vähk naistel on rinnavähk

Günekoloogiliste vähivormide hulka kuuluvad emaka-, emakakaela-, munasarja-, munajuha-, tupe- ja häbeme- ehk vulvavähk. Kõige sagedasem naistel esinevatest vähkidest on rinnavähk.

Aastas diagnoositakse sama palju rinnavähki kui kõiki günekoloogilisi vähke kokku. Günekoloogilistest vähivormidest esineb kõige sagedamini emakakaela- ja munasarjavähki.

Emakakaelavähi ja rinnavähi sõeluuringutel on oluline roll haigestumisse ennetamisel. Sõeluuringu eesmärk on võimalikult palju naisi testida ja Eesti Haigekassa korraldatud sõeluuringusse.

Emakakaelavähi sõeluuringusse kutsutakse 30-65 aastaseid naisi viieaastase intervalliga sünniaastate kaupa.

Sellel aastal kutsutakse sõeluuringusse 1956, 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986 ja 1991 aastal sündinud naised. Mammograafiasse kutsutakse sellel aastal naisi sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971.