HIV-i levik ei paista ühiskonnas liialt taandumismärke näitavat, mistõttu on riik panustanud sellesse, et testimine oleks kõigile tasuta ja vajadusel anonüümne. Kuidas aga julgustada inimesi end aktiivsemalt testima? See on küsimus, mille üle murravad pead tuhanded tervishoiutöötajad, sealhulgas Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkushaiguste arst Kerstin Kase. 

HIV-i testimise harjumus on Eestis puudulik

Euroopa Liidus oli Eesti uute HIV-juhtude arvu poolest 2019. aastal Malta ja Läti järel kolmandal kohal. Infektsionist Kerstin Kase sõnul on olukord aastate jooksul stabiliseerunud, kuid HIV-i testimise harjumus on inimestel siiski puudulik.

Vahemikus 2011–2020 on uute juhtude arv aastas langenud 60 protsendi võrra, kuid haiguse tõsidust ei maksa seetõttu pisendada. “HIV on niivõrd ohtlik ja murettekitav seetõttu, et HIV-positiivne ei erine mitte millegi poolest HIV-negatiivsest inimesest. Kuni test ei ole tehtud, seni inimene ei tea, kas ta on nakatunud või mitte. HIV on üldjuhul aastaid ilma igasuguste sümptomiteta, mistõttu inimene ei pruugi aimatagi, et on nakkusohtlik,” räägib infektsionist Kerstin Kase.