„Kõige suurem kopsuvähki haigestumise riskitegur on vaieldamatult suitsetamine,“ tõdeb dr Narits. „Siiski võivad kopsuvähki haigestuda ka mittesuitsetajad, enamasti on iga kümnenda diagnoosi puhul tegu inimesega, kes pole mitte kunagi suitsetanud. Mittesuitsetaja kopsuvähki võivad põhjustada erinevad kemikaalid nagu radoon, asbest, kroom, arseen, siseruumide õhusaaste, inimese papilloomiviirus ja loomulikult passiivne suitsetamine. Samuti võib kopsuvähk olla päriliku kalduvusega, kuid ka sellisel juhul võib kopsuvähi põhjustaja peituda geenikombinatsiooni asemel hoopis keskkonnas, milles pered elavad.“

Kopsuvähi ravist rääkides sõnab onkoloog, et ravi sõltub vastavalt vähi staadiumile. „Kasutatakse kirurgilist ravi, täppiskiiritusravi, keemiaravi või kiiritus- ja keemiaravi kombineeritult, samuti immuunravi. Väga levinud haiguse korral tehakse palliatiivset kiiritusravi sümptomite (valu, hingamisraskus) leevendamiseks. Kopsuvähi korral kopsude siirdamine kõne alla ei tule.“

Dr Narits märgib, et elulemus pärast diagnoosi sõltub vähi staadiumist. Ta toob välja, et kopsuvähi korral on viie aasta elulemuse (see tähendab mitu protsenti patsientidest on elus viis aastat pärast diagnoosi) keskmised numbrid sellised: lokaalse haiguse korral 64%, lokoregionaalse haigusega 37% ja kaugleviku puhul 8%.

“Numbrid on paraku oluliselt madalamad, kui rääkida suitsetajatel esinevast agressiivsest väikerakulisest kopsuvähi alatüübist, vastavalt 29%, 18% ja 3%. Siiski on patsiendil alati võimalus saada vähivabaks. Nagu ikka onkoloogias – mida varasemalt avastatud vähk, seda suurem on tõenäosus tervistavaks raviks,“ tõdeb onkoloog.