Erinevalt tavalistest viirustest võib grippi põdeda raskelt ja kaua. Sarnaselt koroonaviirusega on grippi haigestumisel suurim risk tüsistuste tekkeks väikelastel, rasedatel, eakatel ja krooniliste haigustega või immuunpuudulikkusega inimestel, kelle jaoks võib haigus vajada intensiivravi või lõppeda isegi surmaga. Perearst Piret Rospult selgitab miks, millal ja kuidas tuleks end gripi eest kaitsta.
Mis meid sel gripihooajal ees ootab?
Gripilaine algab tavaliselt Austraaliast ja Uus-Meremaalt, kus on talvine gripihooaeg samal ajal, kui meil on suvi. Lõunast levib gripp põhjapoolkerale, liikudes Ameerika kaudu Euroopasse. Tavaliselt peegeldab põhjapoolkeral toimuv enam-vähem seda, mis lõunapoolkeral pool aastat varem kogeti. Tänavune gripihooaeg oli Austraalias viie aasta halvim ja haigestumuse tipp oli umbes kolm korda kõrgem kui tavalisel gripihooajal. Domineeris A-gripp, millele vaktsiinidest saadav kaitse oli mõõdukas. See kõik ei ennusta meile kerget gripi hooaega ja raske haiguse eest tasuks end kindlasti kaitsta vaktsineerimise abil.