Viie aasta suurima haigestumiste arvu põhjustele on Talviku sõnul raske ühest vastust anda. „Puugihaiguste esinemissagedus on varemgi tõusulaineid andnud, öeldakse, et umbes iga 5–7 aasta tagant tekib uus tõus. Kindlasti on osa ka vaktsineerimiste unustamises. Covidi ajal olid inimestel prioriteedid teises kohas ja nüüd pole meeles uuesti vaktsineerida,“ tõdes eriarst.

Borrelioosil on sada nägu

Puukborrelioosi vastu kahjus vaktsiine ei ole, jäävad vaid üldised ennetusmeetmed: sobiv riietus ja putukatõrjevahendid.

Puukborrelioos avaldub inimese naha, siseorganite ja närvisüsteemi mitmekordse kahjustusena. Arsti poole on põhjust pöörduda kui märkad punast laiku, mis tavaliselt ilmneb puugi imemise kohas, palavikku, nõrkust, lihasvalu. Dr. Talviku sõnul on sagedane siiski ka olukord kus tunnuslaiku ei teki või patsient seda ei märka.

„Tervisekaebus võib tekkida mitu kuud pärast puugirünnet ja põhjustada arstidele diagnostilisi raskuseid, sest sümptomid kattuvad paljude teiste haigustega. “Borrelioosil on sada nägu”, ütlevad praktikud. Haigus on kiire avastamise korral hästi ravitav pika antibiootikumikuuriga, kroonilisel juhtumil aga võib vajada haiglaravi ja põhjustab pikaajalist töövõime ja elukvaliteedi langust. Oluline on mitte karta looduses liikuda, vaid saavutada harjumus ennast pärast metsast või pargist tulekut üle vaadata ja puuk, mis veel kinnitunud pole, kohe eemaldada,“ rääkis Talvik.  

Puukentsefaliit mõjutab aju ja perifeerseid närve

Kõige ohtlikum puukide levitatav haigus on puukentsefaliit ja ainus tõeliselt efektiivne kaitse puukentsefaliidi vastu on vaktsineerimine. Selle raske ja ohtliku haiguse korral mõjutatakse aju ja perifeerseid närve. Sageli ilmnevad sümptomid kahe laine korral: esimesed tunnused ilmnevad 2–28 päeva pärast ja sarnanevad külmetusele – patsientidel on palavik, lihas-, peavalud, väsimus ja üldine nõrkus, mis võib kesta umbes nädal. Seejärel järgneb petliku paranemise faas.

Teine haiguslaine tabab umbes kolmandikku nakatunutest – neil ilmnevad kesknärvisüsteemi kahjustused. Haiged kaebavad tugevate peavalude, unisuse, iivelduse, oksendamise, kontrollimatu palaviku või isegi koordinatsioonihäirete üle. Osal inimestel võivad puukentsefaliidi poolt põhjustatud ajukahjustused olla väga tugevad – alates unehäiretest kuni puude tekkeni.

Kas sinu tööandja ravikindlustus katab ka vaktsineerimise?

Arsti sõnul aktiveeruvad puugid siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur on +8. Kui alustada praegu vaktsineerimisega, jõuab esimeseks kevadsuveks tekkida juba üsna oluline kaitse, aga mitte veel 100%. Selle saavutamiseks tuleb teha ka kolmas süst aasta pärast ja edaspidi vastavalt arsti koostatud plaanile kaitset ühekordse süstega tugevdada. Lisaks tuleks alustada ka lemmikloomade puugitõrjega, et oma lemmikuid ebameeldivate putukate eest kaitsta ja vältida puukide pudenemist diivanile või mujale kodukeskkonda. 

Puukentsefaliidi vaktsiin ei kuulu riiklikku vaktsineerimiskavasse, mistõttu tuleb vaktsineerimise eest omast taskust tasuda. Kui aga sinu tööandja pakub ravikindlustust, tasub üle vaadata, kas see katab ka vaktsineerimisi.

Näiteks ERGO ravikindlustuse andmetel oli eelmisel aastal märgata kasvutrendi vaktsineerimise lisakaitse valimisel kindlustuslepingutesse. „Praeguseks on 80% meie ravikindlustuse klientidest vaktsineerimise kaitse endale soetanud, kuid arvestades puukentsefaliidi tõsiseid tagajärgi inimese tervisele, võiks vaktsineerimise kulude lisakaitse sisalduda igas ravikindlustuse poliisis,” kommenteeris ERGO ravikindlustuse riskijuht Janika Lüüs-Likk.

Lüüs-Likk lisas, et võrreldes 2022. aastaga kahekordistus möödunud aastal välja makstud vaktsineerimishüvitiste maht. See näitab, et nii eraisikud kui ka ettevõtted väärtustavad vaktsineerimise kindlustuskaitset üha enam ning peavad oluliseks tervisemurede ennetamist.

Loe ka, kuidas poolikuks jäänud puukentsefaliidivastast vaktsineerimiskuuri jätkata.