Kehatajuteraapiat rakendati algselt rohkem psühhiaatria valdkonnas – depressiooni, ärevushäirete, post-traumaatilise stressi ja ka näiteks toitumisehäirete puhul. Aga üha rohkem on see metoodika liikunud ka tavapärasesse füsioteraapiasse – sellest saavad inimesed abi näiteks kroonilise valu ja liigeshaiguste korral.
Oluline tugi vähiravi patsientidele
Vaimse tervise füsioterapeudi juurde suunatakse mitmeid vähi diagnoosiga patsiente. “Keemiaravi, kirurgilisest sekkumisest taastumine – kõik see on kehale ja vaimule kurnav ning kaasneda võib jõuetus, väsimus,” tõdeb Neeme. “Selle vastu aitab liikumine ja füsioteraapia ning kui alguses on rasket trenni keeruline teha, tuleb alustada kergematest harjutustest. Sellega saame aidata.”
Seejuures jõuavad temani ka mitmed rinnavähi diagnoosiga patsiendid. “Kui rind on eemaldatud, siis on kehataju hästi oluline küsimus, kasvõi selles mõttes, kuidas see mõjutab keha raskuskeskme muutumist ning lihaste funktsiooni, rääkimata naise enda minapildist nii füüsilises kui vaimses mõttes. Või kui teostatakse rinna rekonstruktsioon, siis on samuti tegu uue kehareaalsusega harjumisega, et inimene ennast oma kehas mugavalt tunneks,” selgitab füsioterapeut.
Neeme sihtgrupiks on ka kroonilise valu, ärevus- ja meeleoluhäirete ning unehäiretega patsiendid. Patsiendid omandavad teraapia käigus harjutused, mida seejärel iseseisvalt igapäevaelus rakendada.
“Need harjutused on võrdlemisi lihtsad, neid saab teha ka näiteks bussi oodates. Üks näide on kehatüve rotatsioon, kus tehakse pööramisi ümber oma telje. Algul võib see liigutus olla ebamugav mistahes põhjusel – valu, liikuvuspiiratus -, kuid inimene saab mängida liigutuse amplituudi ja tempoga. Kõik see on tunnetuslik, kuidas suuta liigutusi endale valuvabaks ja mugavaks teha. Need harjutused nõuavad kohalolu ja keskendumist, et inimene õpiks liigutust sooritades end oma kehas hästi tundma,” kirjeldab Neeme.
“Alustasime Ida-Tallinna Keskhaigla vaimse tervise füsioteraapiaga 1. augustil. Ajad küll täituvad, aga pikka ootejärjekorda veel ei ole. Seni on tagasiside olnud positiivne – inimesed on hakanud kodus ja tööl neid harjutusi kasutama. Tuleb tunnistada, et see on üsna teistsugune teraapia, kus peab ka sisekaemusega tegelema, mis ei pruugi aga kõigile sobivaks osutuda,” märgib Neeme.
