Hea tervis

Vaimse tervise füsioterapeut – kellele ja milleks?

Kristi Neeme on 11-aastase erialase töökogemusega füsioterapeut, kes on töötanud nii taastusravi- kui rehabilitatsiooniteenuste valdkonnas, osutades füsioteraapia teenust erinevate terviseseisunditega imikutele, lastele, täiskasvanutele ning eakatele.Foto: Ida-Tallinna Keskhaigla

Rubriiki toetab

Ida-Tallinna Keskhaiglas töötab füsioterapeut Kristi Neeme, kes teeb vaimse tervise füsioteraapia vastuvõtte taastusravi- ja onkoloogilistele patsientidele. Mida aga seesugune füsioteraapia endast kujutab?

Kristi Neeme selgitab haigla ajaveebis, et täpsemalt õppis ta Norras Bergeni ülikooli kolledžis kehatajuteraapiat (Basic Body Awareness Therapy). Kokku on Eestis kuus füsioterapeuti, kes on seesuguse spetsiifilise õppe läbinud.

“Fookus on sellel, kuidas me oma keha igapäevaelus ja liigutustes kasutame, eesmärgiga parandada kehataju, et saada oma kehaga paremini kontakti. Selleks on olemas kindel metoodika ja harjutusvara, mis sisaldab harjutusi nii lamades, istudes, seistes kui ka liikumisel. Praegu osutame teenusena ainult individuaalset teraapiat, aga seda on võimalik teha ka grupiteraapiana,” kirjeldab füsioterapeut.

Kehatajuteraapiat rakendati algselt rohkem psühhiaatria valdkonnas – depressiooni, ärevushäirete, post-traumaatilise stressi ja ka näiteks toitumisehäirete puhul. Aga üha rohkem on see metoodika liikunud ka tavapärasesse füsioteraapiasse – sellest saavad inimesed abi näiteks kroonilise valu ja liigeshaiguste korral.

Oluline tugi vähiravi patsientidele

Vaimse tervise füsioterapeudi juurde suunatakse mitmeid vähi diagnoosiga patsiente. “Keemiaravi, kirurgilisest sekkumisest taastumine – kõik see on kehale ja vaimule kurnav ning kaasneda võib jõuetus, väsimus,” tõdeb Neeme. “Selle vastu aitab liikumine ja füsioteraapia ning kui alguses on rasket trenni keeruline teha, tuleb alustada kergematest harjutustest. Sellega saame aidata.”

Seejuures jõuavad temani ka mitmed rinnavähi diagnoosiga patsiendid. “Kui rind on eemaldatud, siis on kehataju hästi oluline küsimus, kasvõi selles mõttes, kuidas see mõjutab keha raskuskeskme muutumist ning lihaste funktsiooni, rääkimata naise enda minapildist nii füüsilises kui vaimses mõttes. Või kui teostatakse rinna rekonstruktsioon, siis on samuti tegu uue kehareaalsusega harjumisega, et inimene ennast oma kehas mugavalt tunneks,” selgitab füsioterapeut. 

Neeme sihtgrupiks on ka kroonilise valu, ärevus- ja meeleoluhäirete ning unehäiretega patsiendid. Patsiendid omandavad teraapia käigus harjutused, mida seejärel iseseisvalt igapäevaelus rakendada.

“Need harjutused on võrdlemisi lihtsad, neid saab teha ka näiteks bussi oodates. Üks näide on kehatüve rotatsioon, kus tehakse pööramisi ümber oma telje. Algul võib see liigutus olla ebamugav mistahes põhjusel – valu, liikuvuspiiratus -, kuid inimene saab mängida liigutuse amplituudi ja tempoga. Kõik see on tunnetuslik, kuidas suuta liigutusi endale valuvabaks ja mugavaks teha. Need harjutused nõuavad kohalolu ja keskendumist, et inimene õpiks liigutust sooritades end oma kehas hästi tundma,” kirjeldab Neeme.

“Alustasime Ida-Tallinna Keskhaigla vaimse tervise füsioteraapiaga 1. augustil. Ajad küll täituvad, aga pikka ootejärjekorda veel ei ole. Seni on tagasiside olnud positiivne – inimesed on hakanud kodus ja tööl neid harjutusi kasutama. Tuleb tunnistada, et see on üsna teistsugune teraapia, kus peab ka sisekaemusega tegelema, mis ei pruugi aga kõigile sobivaks osutuda,” märgib Neeme.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.