Medicina iluravikliiniku dermatoveneroloog Marge Tampere kinnitas müüte kommenteerides, et päikesekaitsekreemide kasutamisega ei kao inimese loomulik kaitsevõime päikese suhtes.

Naha loomulik kaitsevõime on erinevatel nahatüüpidel erinev. Heledanahksed, punapäised võivad ära põleda juba 10 minutiga, tumedama nahaga inimesed võivad päikesepõletust saamata kauem päikse käes viibida.

Tampere sõnul ei saa õigeks pidada käitumist, kui esimeste päikeseliste ilmadega minnakse mitmeks tunniks randa”küpsema” ilma päikesekaitsekreemi kasutamata.

“Naha võime kaitsta organismi UVK kahjuliku toime eest, eriti ülemäärase päevitamise korral, on piiratud. Tänu päikesekaitsekreemidele saame õues ilma nahka ära põletamata päikese käes viibida kauem. Blokaatorite kasutamisega (sh ka kaitsev riietus) saab päikesevalguse kahjulikku toimet vähendada,” selgitas Tampere.

Ta lisas, et oma nahatüüpi ega pärilikku eelsoodumust ei saa muuta, kuid saab vältida ultraviolettkiirgust (UVK-d). Seejuures tuleb aga tähele panna, et kaitsekreemide kasutamine vähendab küll päikesepõletuse ohtu, kuid samas viibitakse päikese käes kauem, mistõttu UVK kogudoos suureneb.

Kas D-vitamiini saamiseks peab naha pruuniks päevitama?

Tampere lükkas ümber ka väite, et päikesekreem ei lase imenduda D-vitamiinil, öeldes, et piisava D-vitamiini koguse saamiseks ei ole sugugi vaja nahka pruuniks päevitada.

“Kümnest minutist päikese käes olemisest piisab, et nahas oleks tagatud D-vitamiini tootmine,” suunas kogenud nahaarst.