Ka taimed, nagu karuputk ja petersell, ning mõnel juhul isegi päikesekaitsevahendid võivad sama ilmingu põhjustada.

Missugused on kahjustuse ilmingud?

Esimesed põletusnähud ilmnevad mõne tunni möödumisel, põletus kujuneb välja esimese ööpäeva jooksul.

Kerge põletuse puhul muutub nahk punetavaks, sügelevaks, sügavama põletuse korral kattub mõõdukalt tursunud nahk villidega. Iseloomulik on puutehellus või kerge valu. Nahale vajutades see kahvatub. Kui ei esine lõhkenud ville, on naha pind kuiv.

Organismi üldreaktsioon – palavik, külmavärinad, unisus – viitab päikesepõletuse raskemale astmele ja siis tuleb kahtlustada kuumarabandust või päikesepistet.

Nii päikesepõletuse kui päikesepiste saamise oht varitseb eriti väikelapsi, ka peavad päevitamisega ettevaatlikud olema lapseootel naised.

Kuidas vaevusi leevendada?

Tavaliselt paraneb kerge päikesepõletus iseenesest 2–3 päevaga, jätmata jälgi. Mõnikord tekib hiljem peenetäpiline lööve, kahjustunud nahk irdub ja mõni nädal võib kesta ülitundlikkus päikesekiirguse suhtes.

Päikesepõletuse korral esmaabi andes tuleb nahka korduvalt jahutada jaheda veega või külma vee mähisega.

Apteegi käsimüügis olevaid põletusgeele ja -vahtusid võib kasutada, kuid allergilised isikud peaksid olema nendega ettevaatlikud. Juhul kui valu segab uinumist, võib tarvitada valuvaigisteid.