Jalgade tervis

Ida-Tallinna Keskhaigla vaskulaarkabinet pakub tuge kriitilise jalaisheemiaga patsientidele

Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse juhataja dr Heli Kaljusaar.Foto: Ida-Tallinna Keskhaigla

Ida-Tallinna Keskhaiglas alustab juunis tööd vaskulaarkabinet – uudne ambulatoorse vastuvõtu kabinet, kuhu on oodatud patsiendid mitme piirkonna veresoonte kahjustustega.

Ida-Tallinna Keskhaigla südamekeskuse juhataja dr Heli Kaljusaare sõnul on alustava vaskulaarkabineti märksõnaks multidistsiplinaarsus. See tähendab koostööd mitme erineva üksuse vahel: südamekeskus, veresoontekirurgia, haavakabinet, angiograafia kabinet, diabeedikabinet, neuroloogiakeskus ning taastusravi. 

„Teeme multidistsiplinaarse meeskonna ja hakkavad olema multidistsiplinaarsed konsiiliumid kriitilise jalaisheemiaga haigetele. Võtame kõigepealt ette rasked juhud,“ rääkis dr Kaljusaar. Kriitiline jalaisheemia on veresoonte lupjumisest tekkinud haigus, mis võib ravi hiljaks jäämise korral lõppeda amputeerimisega.

Vaskulaarkabineti tööd hakkab koordineerima kardioloog dr Anu Hedman. Lisaks on kardioloogidest vaskulaarkabineti tööga seotud dr Kristina Lotamõis ja dr Alar Kaasik. Vaskulaarkabinetti suunab patsiente vajadusel veresoontekirurg.

Avatav vaskulaarkabinet luuakse eelkõige alajäsemete ateroskleroosiga patsientide jälgimiseks verevarustust taastavate protseduuride järgselt. Juba sellisesse staadiumisse jõudnud alajäsemete arterite kahjustusega kaasnevad sageli haavandid ja gangreen, jala päästmiseks ehk amputatsiooni vältimiseks on vaja multidistsiplinaarse meeskonna koordineeritud tööd.

Vaskulaarkabinetis hinnatakse patsiendi terviseseisundit, analüüsitakse terviseriske ja kaardistatakse kaasuvad haigused. Lisaks nõustatakse patsienti haiguse olemuse ja erinevate aspektide osas, näiteks kuidas manustada ravimeid. Jagatakse ka soovitusi enesetunde ja terviseseisundi jälgimiseks, toitumiseks ja elustiili muutusteks, näiteks suitsetamisest ja alkoholi tarvitamisest loobumiseks, aktiivseks liikumiseks, haigustüsistuste ennetamiseks ning selgitatakse järelkontrolli olulisust.

Väga agressiivne ja kiirelt arenev või mitmel perekonnaliikmel esinev veresoonekahjustus võib viidata ka geneetilisele haigusele, mille väljaselgitamine geneetiku abiga võib aidata valida sobivamat ravi patsiendile ning ennetusmeetmeid, et vältida pereliikmetel haiguse tüsistuste kujunemist.

„Vaskulaarkabinetiga saab siduda ka perekondliku kõrgenenud kolesterooliga patsientide käsitlemise. Meie südamekeskusel on Eestis ainulaadne perekondliku hüperkolesteroleemia andmebaas, millele on eelnenud mitme aasta pikkune lektoritöö igas Eesti maakonnas,“ märkis dr Anu Hedman.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.