Varbadeformatsioonide tekkes mängib põhirolli pärilikkus ehk geneetilised põhjused. Varvaste deformatsioon on seotud traumadega, närvihaigustega, jalaluude kuju ja pikkuse muutustega. Lisaks on antud deformatsiood seotud lihasega. Et varvast sirutada ja painutada, peavad lihased töötama paaris. Kui üks lihas on teisest tugevamaks kujunenud, võib varvas jääda liiga kauaks painutatud asendisse, lihas kõvastub ja varvast ei saagi enam välja sirutada. Nii näiteks võivad küll kitsaste ninadega jalatsid olla silmale head vaadata, kuid need suruvad varbaid kokku ja sunnivad need painutatud asendisse. Varvaste hõõrdumine vastu jalanõu sisekülge tekitab kalluseid ja sarvestumist, mis omakorda süvendab probleemi.

Kuidas saab deformatsiooni edasi arenemist takistada? 

Mugavad ja sobivad jalanõud on nõutud labajaladeformatsiooni profülaktikaks. Teatud määral võivad õiged jalanõud ka deformatsiooni arengut takistada. Vältida tuleks kitsaste kõrge kontsaga kingade kandmist ning eelistada laiema ninaga jalatseid, mis ei suruks haamervarbale. Konservatiivne ravi algabki pehme ja avara ninaosaga jalanõudest. Jalatsid peavad olema 1-1,2 cm pikemad kui pikim varvas (paljudel on teine varvas suurest varbast pikem).

Koduseks raviks on olemas ka harjutusi, mis on mõeldud varba liikuvuse taastamiseks. Näiteks on üheks harjutuseks varba ettevaatlik sirutamine või varvastega väikeste esemete põrandalt üles tõstmine. Samuti võib televiisorit vaadates või raamatut lugedes panna jalgade alla rätiku ja seda varvastega kortsutada. Enne harjutuste tegemist tuleks aga kindlasti arstiga konsulteerida. Arst võib soovitada ka erinevaid tallatugesid ja -patju sümptomite leevendamiseks.

Millal vajavad deformatsioonid kirurgilist sekkumist?

Kirurgiline sekkumine on näidustatud, kui deformatsiooniga kaasneb valu, elukvaliteedi langus või häiriv esteetiline probleem, mida ei saa konservatiivse ravi või ortopeediliste jalanõudega leevendada. Samuti on minimaalselt invasiivne ravi vajalik, kui kõverdunud suurvarvas surub teisele varbale, põhjustades ka selle deformatsiooni. 

Millised on tänapäevased ravimeetodid?

Labajala esiosa ehk hallux valgus’e, haamervarba ja teiste deformatsioonide raviks kasutatakse kaasaegset minimaalselt invasiivset nahaalust kirurgiat (MIS). Sellel on traditsioonilise avatud lõikusega võrreldes mitu eelist. Selle kirurgiameetodi puhul on kasutatavad naha lõiked ainult 3-5 mm pikkused. Kirurg teeb luusse väikesed sisselõiked (osteotoomiad), mille eesmärgiks on deformatsiooni korrigeerida ja luude stabiilsus säilitada. Protseduuri ajal kontrollib kirurg pidevalt lõikuse käiku, kasutades spetsiaalselt selleks mõeldud arkoskoopi. Uus tehnoloogia vähendab lõikuse traumat ning muudab armide ja tüsistuste riski minimaalseks. MIS-lõikusest taastumine on paremini prognoositav ja väiksema infektsiooniriskiga kui tavameetodiga lõikus. Pärast lõikust ei jää jalga ka mingeid metallelemente. 

Traditsiooniline avatud kirurgia kasutab hallux valgus’e korrektsiooniks 5-8 cm pikkust lõiget, luu stabiliseerimiseks kasutatakse metaalkonstruktsioone või kruvisid. Samas traditsiooniline meetod omandab sama efektiivsust, mis uudne MIS-tehnoloogia. 

Kui kaua kaasaegsest lõikusest taastumine aega võtab?

Minimaalselt invasiivse nahaaluse kirurgia puhul on taastumise aeg sõltudes deformatsiooni raskusest kahest nädalast kahe kuuni.

Kas pärast lõikust võivad deformatsioonid uuesti tekkida? 

Deformatsiooni retsidiivid tekivad üsna harva. Vajadusel saab aga teostada korduva MIS-korrektsiooni.