Veenilaiendid põhjustavad verevoolu aeglustumist, mille tagajärjena tekib sageli veenitromboos. Üha suurenevad tursed ja verevarustuse häired võivad lõpuks viia varikoossete haavandite tekkele.

Veresoontekirurg Eeva-Liisa Rätsep märkis, et arsti poole pöördutakse enamasti ikka seetõttu, et tekkinud visuaalselt häirivad veenilaiendid või on hakanud esinema kaebused jalgade osas.

„Peamisteks varikoosi ehk veenilaiendite sümptomiteks on eeskätt väsimustunne, valu ja turse jalgades. Mõnikord on pöördumise põhjus ka näiteks krampide esinemine säärtes või korduvad pindmiste veenide tromboflebiidi ehk põletiku episoodid. Võib esineda ka sügelust, pakitsust, naha värvuse muutust säärtel ja haavandeid eeskätt sääre alumisel osal,“ tõi Rätsep välja.

Et jalgade valutamisel ja tursel on ka palju muid põhjuseid, on Rätsepa sõnul mõistlik teha nimetatud sümptomite esinemisel ja veenihaiguse kahtlusel korrektne ultraheliuuring, mis selgitab välja vaevuste põhjuse.

Millal on tegemist kosmeetilise probleemiga?

Dr Rätsepa sõnul jaotatakse varikoos ehk pindmiste veenide puudulikkus haiguse raskuse järgi klassideks C1 kuni C6.

C1 puhul esinevad jalgadel pisikesed ämblikuvõrke meenutavad kapillaarsed veenilaiendid. C2 puhul on tegemist suuremate veenikomudega. C3 klassi tunnuseks on jala turse, C4 klassi iseloomustab hüperpigmentatsioon ehk naha värvuse muutus säärtel. C5 aga tähistab paranenud kroonilist venoosset haavandit ning C6 klassi tunnuseks on aktiivne ehk paranemata krooniline venoosne haavand.

„Üldiselt peetakse C1 ja C2 klassi ehk jalgadel esinevaid pisikesi ämblikuvõrke meenutavaid kapillaarseid veenilaiendeid ja ka veidi suuremaid veenikomusid traditsiooniliselt pigem kosmeetiliseks probleemiks,“ rääkis veresoontekirurg.

Ravimeetodi valib patsient

Invasiivset sekkumist on Rätsepa sõnul soovitatav kaaluda alates C3 klassist ehk siis, kui jalgadel esineb juba ka turse. Otsus kirurgiliselt sekkuda sõltub aga ikkagi eeskätt patsiendi soovist.

Näiteks ämblikuvõrgulaadse varikoosi puhul on tegemist kapillaarsete veenilaienditega, mille häirivat esteetilist välimust saab edukalt parandada skleroteraapia abil. Kellel on muutused ja sümptomid, mis igapäevast elu segavad, võiks Rätsepa sõnul samuti operatsiooni kaaluda.

„Kroonilisel venoossel puudulikkusel on kalduvus ajas edasi areneda ehk C2 staadiumist võib saada C3, kui oodata sekkumisega liiga kaua,“ sõnas Rätsep. Ning lisas, et kahjuks ei tea paljud, milliseid kaasaegseid võimalusi praegu pakkuda on.

Näiteks on ka kroonilise venoosse haavandi esinemisel tihti olemas muud lahendused peale ammusest ajast tuntud, aastaid kestva sidumisravi. Ning kindlasti tasub meeles pidada, et algstaadiumis veenilaiendeid on alati lihtsam ravida, kui näiteks  aktiivset ehk paranemata kroonilist venoosset haavandit.