„Kui patsient invasiivset ravi ehk operatsiooni või skleroteraapiat ei soovi, on alati võimalus piirduda kompressioonraviga,“ nendib Rätsep. Ja lisab, et paljudel leevendab suka kandmine subjektiivseid sümptome ja vähendab turset.
Invasiivse ravi võimalused
Teiseks valikuks veenilaiendite ravis on safenektoomia ehk lahtine operatsioon. Sellega kaasneb Rätsepa sõnul vajadus kas üld- või spinaalanesteesiaks ja operatsiooni käigus eemaldatakse puudulik veen sondi abil. Lihtsalt öeldes rebitakse veen jalast välja kahe või enama nahalõike kaudu.
Uusim ravimeetod on endovenoosne ravi. „Selle käigus veen suletakse seestpoolt ning veeni tegelikult ei eemaldata. Veen suletakse kasutatakse kas laserit (EVLA), radiofrekventslaineid (RFA) või liimi,“ selgitab veresoontekirurg.
Väiksemate veenide puhul on hea esteetiline tulemus võimalik saada ka skleroteraapia ehk vahtsklerosandi süstimisega probleemsesse kohta.
Plussideks vähene invasiivsus ja kiire taastumine
Uute meetodite plussidena tõi Rätsep välja vähese invasiivsuse ning kiire taastumise. Protseduurid tehakse paikse tuimestusega, patsient lahkub operatsioonilaualt omal jalal ning umbes pool tundi pärast protseduuri saab minna juba ka koju.