Viis küsimust nahasiseste veenilaiendite kohta

Nahasisesed kapillaarsed laiendid tekivad peamiselt jalgadele.Foto: Shutterstock

Veenilaiendid on väga levinud krooniline healoomuline haigus. Kõige sagedamini ollakse kimpus just nahasiseste kapillaarsete laienditega, mida rahvasuus kutsutakse ka “katkisteks kapillaarideks”. Peamiselt tekivad need jalgadele ning neid esineb 88% naistest ning 79% meestest.

Veresoontekirurg dr Veronika Palmiste on kokku kogunud viis levinud küsimust nahasiseste veenilaiendite kohta ja annab neile vastused oma sotsiaalmeediakontol.

1. Mis on nahasisesed veenilaiendid?

Õige termin on “teleangiektaasia” ning tegemist on nahasiseste veenide laienemisega. Sõltuvalt suurusest, võivad veenilaiendid oma värvuselt varieeruda – väiksemad on punased, suuremad sinakas-rohelised. Vastupidiselt levinud eksiarvamusele võivad veenilaiendid tekkida ka noortel. Kindlasti on aga täheldatav tendents, et vanusega läheb haiguse ulatus ainult laiemaks.

2. Kas nahasisesed veenilaiendid on seotud ulatuslikuma veenilaiendite haigusega?

Kuigi haigus algab sageli väikese võrgustikuna jalal, mis alguses väga ei häiri, võib aja möödudes siiski haiguse ulatus muutuda – laienevad nahaaluses koes olevad veenid, mis on omavahel samuti seotud. Seetõttu on oluline meeles pidada, et ilma täpsustava uuringuta ei peaks puutuma isegi mitte süütut pindmist võrgustikku.

3. Miks nahasisesed veenilaiendid tekivad?

Kõige olulisem mõjutaja on loomulikult geneetiline eelsoodumus. Mida rohkem on perekonnas teada erinevate veenilaiendite vorme, seda tõenäolisem on, et konkreetsel inimesel elu jooksul veenilaiendid välja kujunevad. Teine põhjus võib olla varasem vigastus, eelkõige nahatrauma. Sellisel juhul ei saa märkimata jätta, et korralik varasema anamneesi võtmine ning täpsustav uuring on üliolulised, valimaks inimese jaoks parimat taktikat korrigeerimiseks.

4. Kas elustiil mõjutab nahasiseste veenilaiendite teket?

Minult küsitakse pidevalt, kas veenilaienditega patsient võib kanda kõrgeid kontsi ja istuda jalg üle põlve. Tegelikult ei ole sellealast tõestust keegi maailmas suutnud välja tuua. Kindlasti aga on veenilaiendite kui haiguse arengul oma mõju väheliikuval elustiilil ning ülekaalul – need kindlasti soodustavad veenilaiendite teket. Samas on veenilaiendeid ka normaalse kehakaaluga ning väga liikuvatel inimestel – see haigus ei diskrimineeri kedagi! Lisaks on probleem pikemaajaline istumine/staatiline seismine, sest veenivere tagasijõudmiseks südamesse on väga oluline, et meie sääre- ja reielihased töötaksid ja aitaksid verd edasi pumbata.

5. Kas veenilaiendite vastu aitavad pealemääritavad kreemid ning sissevõetavad tabletid?

Kuigi apteegis ja postimüügis pakutakse väga palju erinevaid preparaate, pole neist ükski suutnud tõestada oma toimet veenilaiendite eemaldamises pikemaajalisel kasutamisel. Soovi korral võib loomulikult kasutada ka kosmeetilisi vahendeid (peitekreemi), et veenilaiendid ei oleks nii silmapaistvad. Jalal asuvate nahasiseste veenilaiendite korral on korrigeerimise valikmeetod eelkõige skleroteraapia. Seda võib korrigeerida teiste meetoditega, sõltuvalt haiguse ulatusest ja täpsustava uuringu andmetest. Kõikide veenilaiendite korrigeerimine erinevate meetoditega algab alati arsti konsultatsioonist.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.