Ja mis tähtis – mure lööb tegelikult juba oluliselt varem välja. Sisselangenud tallavõlvidega inimesi pole kunagi olnud nii palju kui praegu. Ja selle mõju avaldub põlvedes ja seljas.
Tossutööstus on aastakümneid rahastanud uuringuid, mis aitaksid kinnitada, et nende uued mudelid, mis toetavad jalga rohkem ja pehmendavad astumist, on paremad, kui lihtsalt paljajalu käimine. Vaatamata sellele, et tööstushiidudel on võimalused ja raha, ei ole seda siiski suudetud tõestada.
Kuidas tossud seljavalus süüdi on?
Füsioterapeudid ütlevad, et toetatud jalanõud muudavad jala laisaks. Jalalaba koosneb 26 luust, 33 liigesest, 12 kõõlusest ja 18 lihasest. Ja kõik need peavad tööd tegema. Kui aga panna jalg sellise tossu sisse, mis kõvasti laba toetab, varbad üksteise külge surub ja lisaks on kanna all ka pehmendi, on tulemuseks see, et kõik nimetatud kõõlused ja lihased ei tööta, kanna all olev rasvpadi kärbub ja varbad lähevad kõveraks.
Kõige selle tulemusena aga jaotub keharaskus jalalabale ebaühtlaselt ning siit tulevadki valutavad põlved ning seljad.
Sama õudne tulevik ootab lisaks tossukandjatele peaaegu kõiki meid, kes me oleme harjunud kandma püramiidikujulisi jalanõusid, kontsi või paksu tallaga saapaid.
Väga popid jalanõud on näiteks Dr. Martensi nime kandva brändi omad. Kuid vaadakem hetkeks martensite ajalukku. Need tehti aastal 1945, kui Saksa sõjaväearst Klaus Märtens vigastas suusatades oma jalga ja leiutas saapa, mis oli vigastatud jalale mugavam. Siin tulebki tähele panna asjaolu, et nimetatud saapad leiutati justnimelt vigastatud jala toetuseks, mitte terve jala toetuseks!
