Karell

200 eurot jälle vastu pükse! Ettevaatust – tossuturg koorib viimase naha ja annab vastu valutavad jalad

Nende Michael Kors’ide eest maksin ma ligi 200 eurot ja olin hästi õnnelik, et need muudavad jala sihvakamaks. Tegelikult selgus, et need on kõige õudsemad asjad, mida üldse jalga panna, sest neil on ekstrapaks kannakõrgendus ja kõik muud hädad takkapihta. Ei teagi nüüd, mida nendega peale hakata.Foto: Kaarel Peetersoo/Laser

Just vaatasin, et kõige ägedamad uued tossud on Reedes müügil 200 euroga. Tutikad New Balance’id. Täiega moekad. Kohe kõrval on ka huippu värvilised Adidased, mis enne maksid 200 eurot, aga nüüd on alla hinnatud 80 või isegi 48 euro peale. Puhas sääst ju.

Aga stopp – enne kui shoppama tõttad, loe läbi siinne kolumn ja võimalik, et sa ei vaata enam kunagi jalatsitele sama pilguga.

Tossutööstus üürgab praegu täistuuridel. Kõige popimad isikud käivad tossudes, olgu selleks igapäevane kontoris hängimine või punasele vaibale astumine. Alates räpi algusaegadest 1980. aastatest, on tossufirmad hoogsalt lobistanud ja meie oleme neid kõiki uskuma jäänud. Takkapihta on kossuässad loonud botaste ümber ägeduse oreooli. AirJordanitest on ju kuulnud kõik?

Valus tõde: mida paremad kingad, seda halvemad nad tegelikult on

Kuidas nii? Šveitsis asuva Berni ülikooli ennetava meditsiini spetsialisti dr Bernard Marti juhtimisel viidi läbi uuring, millest selgus, et jooksjatel, kes kannavad tippmargi jalatseid on koguni 123 protsenti suurem vigastuste tõenäosus kui neil, kes kasutavad odavamaid kingi.

Dr Marti uurimismeeskond analüüsis kokku 4358 jooksjat. Neist 45 protsenti oli sel perioodil kannatanud vigastuste käes. Kõige enam hämmastas dr Marti, et vigastused ei sõltunud otseselt jooksja kaalust, jooksupinnast, läbitud distantsist, vaid hoopis… kinga hinnast!
Rohkem kui 95 dollarit maksvate kingade omanikel oli ligi kaks korda suurem vigastuste risk kui neil, kes olid kingade eest välja käinud vähem kui 40 dollarit.

Muidugi ei maksa neid hinnanumbreid endale praegu indikatsiooniks pähe tuupida, et selle järgi jalanõusid valida, vaid vaadata tuleb selle hinna sisse. Kallimad tossud lubavad rohkem toetust, rohkem õhkpatja ja rohkem pehmust.

Kõik need haigused on tossude süü

Nüüd on aga selgunud, et mida rohkem toetust ja toestust jalanõu pakub, seda halvem see tegelikult tervisele on. Alustades sellest, et tekivad konnasilmad, kukekannus ja hallux valgus kuni teravate põlve- ja seljavaludeni välja.

Kes on vaadanud oma ema, isa või vanaema ja vanaisa jalalabasid, saab aru, millest ma räägin. Varbad kisuvad vananedes üha enam viltu, kuni lõpuks võib suur varvas isegi risti üle teiste varvaste olla.

Ja mis tähtis – mure lööb tegelikult juba oluliselt varem välja. Sisselangenud tallavõlvidega inimesi pole kunagi olnud nii palju kui praegu. Ja selle mõju avaldub põlvedes ja seljas.

Tossutööstus on aastakümneid rahastanud uuringuid, mis aitaksid kinnitada, et nende uued mudelid, mis toetavad jalga rohkem ja pehmendavad astumist, on paremad, kui lihtsalt paljajalu käimine. Vaatamata sellele, et tööstushiidudel on võimalused ja raha, ei ole seda siiski suudetud tõestada.

Kuidas tossud seljavalus süüdi on?

Füsioterapeudid ütlevad, et toetatud jalanõud muudavad jala laisaks. Jalalaba koosneb 26 luust, 33 liigesest, 12 kõõlusest ja 18 lihasest. Ja kõik need peavad tööd tegema. Kui aga panna jalg sellise tossu sisse, mis kõvasti laba toetab, varbad üksteise külge surub ja lisaks on kanna all ka pehmendi, on tulemuseks see, et kõik nimetatud kõõlused ja lihased ei tööta, kanna all olev rasvpadi kärbub ja varbad lähevad kõveraks.

Kõige selle tulemusena aga jaotub keharaskus jalalabale ebaühtlaselt ning siit tulevadki valutavad põlved ning seljad.

Sama õudne tulevik ootab lisaks tossukandjatele peaaegu kõiki meid, kes me oleme harjunud kandma püramiidikujulisi jalanõusid, kontsi või paksu tallaga saapaid.

Väga popid jalanõud on näiteks Dr. Martensi nime kandva brändi omad. Kuid vaadakem hetkeks martensite ajalukku. Need tehti aastal 1945, kui Saksa sõjaväearst Klaus Märtens vigastas suusatades oma jalga ja leiutas saapa, mis oli vigastatud jalale mugavam. Siin tulebki tähele panna asjaolu, et nimetatud saapad leiutati justnimelt vigastatud jala toetuseks, mitte terve jala toetuseks!

“Tänasel päeval toodab Dr. Martens kingi ja saapaid erilise “põrkleva õhktallaga”, mida iga uus generatsioon jälle omaks võtab, kui selle avastab.” Nii on kirjas Dr. Martensi saabaste reklaamtekstis. Kahjuks on unustatud mainida, mida see põrklev õhktald tegelikult jalaga teeb.

Jalgadele tegelikult meeldib, kui neile vatti anda

Üha enam uuringuid räägib sellest, et võimalikult palju tuleks käia paljajalu või minimalistlike jalanõudega ehk paljajalu jalanõudega.

Barefoot jalanõud on tõusev trend. Neil on õhuke tald, nad on eest “pardijala kujuga” ehk et järgivad jala loomulikku kuju ning toestavad jalga võimalikult vähe, sest jalgadele tegelikult meeldib, kui neile vatti anda.

Kui hävitavalt tavapärased jalanõud mõjuvad ja mis asjad täpselt on paljajalu jalanõud, sellest räägib ka esmaspäevaõhtune “Laser” kl 20 TV3-s.

Marii Karell on “Laseri” saatejuht. “Laser” aitab olla teejuhiks parema maailma poole igal esmaspäeval kl 20 TV3-s.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.