Karell

Hüvasti kätlemine, tere tulemast mask!

Vaktsiin meid koroonaviirusest ei päästa

Pange end valmis maratoniks, kus olete pidevalt varustatud maski ja desifintseeriva ainega, sest lootus vaktsiiniga kogu maailm korraga terveks ravida on hästi ilus, aga kahjuks mitte reaalne.Foto: Viljar Särekanno/Laser

Käisin reedel ETV uue saate „Telelegendide lahing“ salvestusel. Kes on legend ja mis on tele, ei ole selle loo teema. Küll aga see, et kui kohtud tuttavatega, siis on nii hea meel, et tahaks kohe kätt anda ja tahaks patsutada… Küllap jäävad need patsutused paraku minu viimasteks patsutusteks.

Mis on kõige õudsem haigus?

Kõlab suhteliselt fataalselt, aga päriselt ka – ma usun, et kätlemine on eilne päev. Praegu kui viirus hooga levib ja me ei saa kindlad olla, et oleme terved, pole paslik üksteisele kätt anda. Ja siin pole tegelikult vaja karta ainult koroonaviiruse tekitatud haigust COVID-19.

Kui küsida Washingtoni ülikoolis töötava antibiootikumide ja viiruste tõelise spetsialisti doktor Michael Kinchi käest, milline haigus on maailmas kõige ohtlikum, nimetab ta grippi. „Inimesed alahindavad grippi. See tapab palju rohkem inimesi, kui me endale teadvustame ja lisaks muteerub kohutava kiirusega.“ Need sõnad lausus Kinch enne COVID-19 tulekut.

Kui ma Kinchiga sel suvel rääkisin, jäi vaid üle noogutada, et tal on muteerumise osas täiesti õigus! Nii nagu muteerub gripp, on ka COVID-19, mis meil Eestis ja Euroopas levib, juba muteerunud. Ja on kümme korda nakkavam kui COVID, mis Hiinast Wuhani linnast alguse sai. Õnneks ei tapa see kümme korda efektiivsemalt, küll aga nakkab inimeselt inimesele väga kergesti.

Kas sel aastal peaks vaktsineerima?

Kõigi grippidega on see jama, et ehkki iga aasta veebruaris tulevad Maailma terviseorganisatsiooni ja USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskuste esindajad kokku ja otsustavad, milline peaks olema järgmise aasta gripivaktsiin, võttes enamasti aluseks Ida-Aasias toimuva, ei suudeta alati mutatsioonide osas täppi panna. Probleem on gripitüvede erakordses muutlikkuses ja muutuste raskesti prognoositavuses.

Igal aastal valmistatakse kuni oktoobrini uut vaktsiini lootuses, et ehk sai gripitüvi seekord õigesti ennustatud. On olnud väga häid näiteid. Ja just seetõttu soovitatakse ka sel aastal end ikkagi gripi vastu vaktsineerida. See tähendab, et kaitsete oma keha gripiviiruste eest, et organism oleks tugev ja jaksaks vajadusel võidelda COVID-i nime kandva viirusega.

Kui gripp on keha eelnevalt juba nõrgestanud, võib ka koroonaviirusel olla kergem lammutustööd tegema hakata.

Millal saab valmis vaktsiin?

Kui siiani on räägitud sellest, et koroonaviruse vaktsiin tuleb 2021. aasta lõpus ehk aasta pärast, siis dr Kinch, kes on kirjutanud raamatu „Vaktsiinide ajalugu“ ning uurinud vaktsiine aastaid, toob meid maa peale.

Esiteks – Kinchi sõnul ei ole ühtegi vaktsiini seni välja töötatud kiiremini kui 3–4 aastat. Esimesed koroonaviiruse vaktsiinid, mis välja töötatakse, ei saa olema tõenäoliselt ideaalsed ehk sobilikud kõigile. Lihtsalt nii kiiresti ei jõuta välja arendada ideaalselt töötavat ravimit, millel pole mingeid kõrvaltoimeid ja mis töötaksid efektiivselt igaühe peal, ütleb dr Kinch. Ja see kehtib tema sõnul ükskõik milliste ravimite puhul.

Näiteks HIV ravimid olid algusest peale head, aga nad ei olnud kõigile kättesaadavad ja ei töötanud siiski nii efektiivselt kui loodetud. Nüüd me teame, et ravimitega on HI-viirust võimalik kontrolli all hoida, sest ravimid on lihtsalt nii palju paremaks arendatud.

Mis on kiirustamise hind?

Kui vaktsiini valmistamisega kiirustada, siis võib juhtuda, et vaktsiin põhjustab haiguse ägenemise. On väga oluline, et suures vaktsiiniootuses ei teeks vaktsiin lõppkokkuvõttes rohkem kahju kui kasu.

Ja me ei räägi ju ainult Eesti immuniseerimisest. Või Euroopa. Või kogu Läänemaailma, kuidas iganes seda mõista. Vaktsiin peab olema kättesaadav 7,5 miljardile inimesele. Ja see on probleem. Sest vaktsiin, millega praegu näiteks ravimifirma Pfizer katsejärgus on, nõuab, et seda säilitataks -70 kraadi juures. Seda on meilgi siin raske garanteerida, et arstikabinetis oleks koht, kus on -70 kraadi, aga kuidas on see võimalik näiteks Aafrika riikides? Või Indias?

Teiseks – peetakse äärmiselt tõenäoliseks, et vaktsineerimisel tuleb teha kaks doosi, et immuunsus tekiks. Kuidas garanteerida, et kõik need inimesed, kes tegid esimese süsti, jõuaksid ka teiseni?

Kolmandaks – kui me räägime kahest süstist, siis see tähendab ühtlasi 15 miljardit paari kummikindaid, süstlaid jms varustust. Kas meil on võimekus nende olemasolu tagada? Rõugete puhul võttis sellise varustatuse tagamine aastakümneid!

Mida mina saan teha?

Niisiis tuleb meil paraku igaühel asuda iseennast kaitsma maailmas, kus möllab koroonaviirus.

Praegusi nakatumiste numbreid vaadates, meenutab see viiruse tippaega aprilli. Mis tähendab seda, et ühistranspordi ja kõikides siseruumides tuleb käia maskiga. Kui maskiga siseruumis olla ei saa – näiteks restoranis – siis lihtsalt ei lähe. Tellid toidu kaasa.

Igasuguste ürituste ja pidudega soovitab terviseamet olla praegu ettevaatlik ning neid pigem vältida. See, et valitsus sama sõnumit ei võimenda, on valitsuse probleem ja ma ausalt öeldes ei soovita küll oma tervist valitsuse hoole alla usaldada.

COVID-19 läbipõdemist ei soovita nüüd enam ka rootslased, kellel siiski karjaimmuunsust ei tekkinud ning kelle koroonaviirusega seotud surmade arv on suurem kui mujal.

COVID-19 järelmõjud ei ole veel tänases päevas piisavalt selged, kuid tüsistusena on tõenäoline saada näiteks kopsukahjustus ja mäluhäired. Seetõttu hoidkem distantsi, kandkem maski ja peskem käsi.

Marii Karell on “Laseri” saatejuht. “Laser” aitab olla teejuhiks parema maailma poole igal esmaspäeval kl 20 TV3-s.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.