Karell

Kas neitsinahk on päriselt olemas? Ja kui palju see maksab?

Provokatiivse pealkirjaga teos “Tipp-topp tupp” sisaldab ohtralt ülevaateid viimastest teadusuuringutest, mis aitavad naistel oma keha paremini tundma õppida ja lükkavad ümber seni laialt levinud legendid. Kes ei loe, elab pimeduses!

See lugu sai alguse raamatupoes, kuhu letile on ilmunud intrigeeriva pealkirjaga raamat “Tipp-topp tupp”. Loomulikult tekitas see elevust ja eriti suurt elevust tekitas see siis, kui teatasin abikaasale, et kavatsen selle osta.

Tegemist on Norra meditsiinitudengite Nina Brochmanni ja Ellen Stokken Dahli kirjutatud teosega, mille alapealkirjaks on “Avameelselt alakehast”.

Kellele meeldis Giulia Endersi raamat “Võluv soolestik. Kogu tõde ühe alahinnatud elundi kohta”, siis “Tipp-topp-tupp” on justkui austusavaldus soolestiku-raamatule ning stiililt sama meelelahutuslik ja hariv.

Raamatus on mitmeid hämmastavaid seikasid, aga üks üllatavamaid minu jaoks puudutas nn neitsinahka. Selgub, et selle salapärase elundi najal toimib terve majandusharu, mis on ehitatud valedele ja koorib lihtsameelsetelt kopsakaid summasid.

Kuivõrd meditsiinimaailma ajaloo on kirja pannud mehed, siis kannab neitsinaha purunemise akt meditsiiniliselt terminit defloratsioon, mis viitaks justkui süütu lilleõie noppimisele. Äärmiselt vanamoodne termin. Et aga uuringud on näidanud, et veritsus pärast esmakordset vahekorda toimub umbes pooltel naistel, siis on kujutlus süütust lilleõiest ilukirjanduslik liialdus. Nii on ka neitsinaha kui terminiga sama lugu.

Ja et vähendada stereotüüpe, kus sellele organile omistatakse vooruslikkusega seotud müstilisi võimeid, siis eelistab edumeelne osa elanikkonnast kutsuda seda hüümeniks.

Tegemist on väikse rõngakujulise organiga, mis ümbritseb tuppe ja venib koos tupega. Paljude naiste puhul on hüümen sedavõrd veniv, et veritsust ei teki, osade naiste puhul hüümen esimese vahekorra ajal rebeneb ning tekib väike veritsus.

Nina ja Ellen kirjutavad tuperaamatus, et suisa aastani 2006 tegeles Norras Volvati erahaigla sellega, et pakkus naistele hüümeni taastamise operatsioone! Ehk et kui naine tahab pulmaööl jätta muljet, et on esimest korda vahekorras, siis ta laseb end opereerida, et garanteerida vajalik veritsus.

YouTube’is surfates võibki leida mitmeid videosid, kus selgitatakse, kuidas operatsioon käib. Protseduuri nimi on hümenoplastia ja seda tehakse kohaliku tuimastusega. Patsientidel lubatakse suure tõenäosusega juba kolme-nelja päeva jooksul uuesti tööle minna. Seksuaalelust palutakse siiski 8 nädalat hoiduda.

On olemas ka lihtsam versioon. Nii saab igaüks tellida endale internetipoest võltshüümeni ja sellega koos võltsvere kotikese, mis “määrib linad ära täpselt samamoodi nagu päris veri ja mida on sama raske eemaldada”. See maksab kõigest 30–40 dollarit ja ühtlasi leiab internetist hulgaliselt kirjeldusi võltshüümeni koduseks paigalduse kohta.

Kui sellised meetodid tunduvad liiga ekstreemsed, siis on olemas ka looduslikud meetodid, kuidas taastada hüümeni algne elastsus. Nimekiri taimedest, mis selleks head on ja mida tuleb teatavasse kohta määrida, läheks hiigla pikaks, aga olgu öeldud, et see sisaldab näiteks aaloed ja põldmarju. Ning loomulikult läheb veel vaja Ben-Wa palle, mis tuleb sisestada… arvate isegi, kuhu.

See kõik on päris hirmus ja võib vaid ette kujutada, kui palju komplikatsioone selline pusserdamine tegelikult võib tekitada.

Õnn on see, et Eesti naistearstid ja ämmaemandad ei puutu kuigi tihti kokku soovidega taastada hüümen. Ja kohtupraktikas ei ole tunnustatud viis kellegi süütuse/süüdi tunnistamiseks hüümeni vaatlus. Lihtsalt hüümeni peale vaadates ei ole võimalik kindlaks teha, kas inimene on vahekorras olnud või mitte.

Õnnetus on aga see, et legendid püsivad ja neid saab ümber lükata ainult teadusuuringutega. Kuivõrd meditsiiniuuringud on olnud siiani pigem meeste pärusmaa, kes ei ole olnud vanasti just kõige virgemad naiste keha uurijad, on teated hüümeni toimimisest meditsiinikirjandusse jõudnud alles hiljaaegu.

Hea meel on selle üle, et sellist kirjandust ka eesti keelde tõlgitakse, nii et ärge peljake provokatiivse pealkirja pärast antud raamatut poodi jätta.

Teadmised aitavad meil areneda. 19. sajandi keskpaigas arvati ka, et jutt bakterite olemasolust on jama, kuid täna me õnneks aktsepteerime, et nad on olemas ja oskame kehvadest bakteritest hoiduda (vt eelmist postitust).

Marii Karell on “Laseri” saatejuht. “Laser” aitab olla teejuhiks parema maailma poole igal esmaspäeval kl 20 TV3-s.

Märksõnad: , ,
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.