Karell

Marii Karell: 6 asja, mida kõik koolid peaksid kiiremas korras tegema

Ohutu kool peaks olema iga lapse põhiõigus. Koroonatingimustes on palju, millega saaksime koolis õppimist ohutumaks muuta.Foto: Siim Männik / Laser

Siiani on arvatud, et laste seas koroonaviirus väga hästi ei levi, kuid värskelt avaldatud uuring näitab, et kõikide haigestunute hulgast moodustasid lapsed 11 protsenti. See siiski ei ole null.

Viiruse tagajärjed pole selged

Jah, lapsed põevad enamasti küll viirust kergemini, kuid kõik tervisespetsialistid soovitavad selgelt võimalusel sellesse haigestumist vältida, kuna viiruse tagajärjed pole selged.

Nii on COVID-19 põdenute hulgas tuvastatud maitsemeele täielikku kadumist, väga suurt väsimust, mäluhäireid ja ka jäädavaid kopsukahjustusi.

Neist ükski ei ole selline, mida perekonda sooviks, nii et järelikult on viimane aeg hakata haridusasutustes ohutusmeetmeid kasutusele võtma.

Iga kool vaatab ise, kuidas hakkama saab

Terviseamet, Haridusamet ja Haridusministeerium pole andnud selgeid sõnumeid koolidele, kuidas COVID-19 tingimustes turvaliselt toimetada. Iga kool vaatab ise, kuidas oskab.

Mitte eriti suure üllatusena selgub, et koolides ei tööta tegelikult epidemioloogid. Ning teise mitte eriti suure üllatusena on koolidel õppetöö korraldamisega päris palju tegemist, nii et tervise peale mõtlemine on neile selgelt üle jõu käiv lisakoormus.

6 asja, mida koolid peaksid tegema

Kohtumistelt professoritega ning varem avaldatule toetudes pakun välja kuus punkti, mis kooliskäimise turvalisemaks muudaks.

1. Õhu kvaliteet on esmatähtis. Viirus levib aerosoolide kaudu. Selleks, et aru saada, millise kvaliteediga on õhk, tuleks igas klassiruumis CO2 näitajaid mõõta. Mõõtja maksab 100–200 eurot, kasvõi vanemate abil on võimalik selliseid klassiruumidesse soetada.

Ühe päeva jooksul peaks õpetaja jälgima, milliseid numbreid näitab mõõtja hommikul kooli tulles, mitme minuti pärast numbrid tõusevad kriitilise piirini. Kui number jõuab tuhandeni, tuleks õpilased klassist välja ajada ja tuba tuulutada. Ja jällegi mõõtja pealt vaadata, kui kaua on vaja tuulutada, et number oleks 500 PPM-i.

CO2 mõõtja ei mõõda viiruse osakesi õhus. Küll aga – kui õhus on palju süsihappegaasi, on tõenäolisem, et kui seltskonnas on nakatunu, on ka viiruseaerosoolid õhus liikvel. Selleks et nad sealt välja ajada, on vaja korralikku ventilatsiooni. Selle puudumist asendab akende lahti tegemine.

2. Õhuniisutaja igasse klassi. Aparaatide hinnad on seinast seina, kuid umbkaudu 200 euroga saab juba väga korraliku masina. Ja siin saavad jälle lapsevanemad seljad kokku panna (mis on oluliselt kiirem meede, kui jääda ootama, et riik meile selle jaoks raha eraldab).

Ka õhuniiskust, muide, saab selle sama CO2 aparaadiga mõõta, tõenäoliselt on see u 30 protsenti. Meie ninade jaoks on see liiga kuiv – nina ei saa oma tööd teha ja igasugu viirused pääsevad kergemini kopsu. Lisaks on selgunud, et COVID-19 nakkab niiskes õhus kehvemini.

Hea niiskustase oleks 45–50 protsenti. Seda aitab saavutada õhuniisutajaga.

3. Klassid väiksemaks. Klassid saaks väiksemaks teha nii, et sama klassi 15–16 last käib koolis ühel, teisel nädalal on koolimajas aga teine sats. Või ühel päeval üks ja teisel päeval teine.

Mida väiksem on seltskond, seda puhtam on klassiruumis õhk. Ja seda vähem on viirusel võimalik levida.

4. Kõigile maskid ette. Nii Brüsseli kui Luxembourgi koolides käivad õpilased maskidega ja võtavad need vaid söömise ajaks eest ära. Jah, see on tüütu. Aga haigeks jääda on veelgi tüütum.

Laste hulgas on juba ka Eesti koolides haigestunuid olnud, sealhulgas ka esimese klassi õpilaste hulgas. Lisaks on lapsed edukad viiruse edasikandjad, kes ise sümptomeid sageli ei omagi.

5. Õpetajatele tuleb õpetada maski kandmist. Kõige suurem nakkusallikas klassis on õpetaja, sest enamiku ajasta ta räägib valju häälega.

Õpetajatel on juba enamikes koolides maskid ees, ent tuleks veenduda, et nad neid ka õigesti kasutavad ja regulaarselt iga tunni tagant vahetavad.

6. Toetada on vaja koolidesse ventilatsiooni ehitamist. Vajadusel peaksid asjassepuutuvad ametnikud asuma vormistama omavalitsusele taotlust, et kooli ventilatsiooni ümberehitust toetataks.

Korralik ventilatsioon aitab igal aastal viirustel kehvemini levida. Täpselt sama kehtib näiteks ka gripi kohta.

Viirusevastast kuldvitsakest ei ole olemas

Asja mõte on selles, et ühte kuldvitsa viiruse vastu pole olemas. Kui midagi ei tee, siis on suht õnne asi, et ei nakatu. Mida rohkem meetmeid kasutusele võtame, seda suurema tõenäosusega viiruse levikut tõkestame.

Ilusasti võrreldi seda ühes hispaanlaste kirjutatud artiklis Šveitsi juustu mudeliga, kus neljal viilul on augud sees – kui need üksteise peale kohakuti panna, siis enamasti augud ei kattu ja olukord õnnestub suhteliselt turvaliseks vooderdada.

Täpsemalt räägib ventilatsiooni ja õhuniiskuse olulisusest esmaspäevaõhtune “Laser” TV3-s kl 20.

Allikad:

  1. Intervjuu viroloog professor Andres Meritsaga
  2. Intervjuu keskkonnafüüsika professor Heikki Junnineniga
  3. Tomas Pueyo “Šveitsi juustu strateegia: kuidas iga riik saab koroonaviiruse leviku peatada” https://ekspress.delfi.ee/kuum/sveitsi-juustu-strateegia-kuidas-iga-riik-saab-koroonaviiruse-leviku-peatada?id=91716789
  4. Maggie Green, Samantha Kummerer “Thousands of infants, toddlers among more than 39,000 NC children who have tested positive for COVID-19” https://abc11.com/covid-nc-children-with-and-effects-of-on/8503638/
  5. Michael Bonner “Children represent more than 11% of COVID cases in US with more than 1 million infections” https://www.masslive.com/coronavirus/2020/11/children-represent-more-than-11-of-covid-cases-in-us-with-more-than-1-million-infections.html
  6. The Brussels Times “Rare infectious disease on the rise among children due to COVID-19” https://www.brusselstimes.com/news/belgium-all-news/144020/rare-infectious-disease-on-the-rise-among-children-due-to-covid-19/?fbclid=IwAR0_D-whIub64JMUZk9yRx24VdppFpwUgES1w-RtfFWkl0-hDO1Vq4lMi7o
Marii Karell on “Laseri” saatejuht. “Laser” aitab olla teejuhiks parema maailma poole igal esmaspäeval kl 20 TV3-s.

Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.