Marii Karell: Avalike söögikohtade hügieen on nagu eelmisest sajandist

Kui laual on menüü ja veekarahvin, mida päeva jooksul erinevad kliendid puudutavad, kas sa ikka tahad pärast nende katsumist samade kätega sööma hakata? Või peseks enne käed puhtaks?Foto: Shutterstock/erakogu

Kui täna lõunale lähete, siis võtke endale ekstra 10 minutit jälgimiseks. Vaadake, mida teevad inimesed, kes teiega samasse kohvikusse ja restorani astuvad.

Kas tegevuste järjekord on umbes selline? 1) Istutakse maha 2) võetakse kätte menüü 3) valatakse vesi laual olevast karahvinist klaasidesse 4) tellitakse söök 5) asutakse saiakorvist esimesi palukesi põske pistma 6) asutakse sööma.

Midagi nagu jäi vahele? Ei? Aga kas käsi pesti?

Üldiselt on seda lõunakohtades isegi üsna keeruline teha. Ajal, mil koroonaviirus tõstab teise lainena pead, oleks viimane aeg kehtestada kohustuslik kraanikausi olemasolu söögikohtades.

Juba esimese laine ajal asusid Inglismaal kaubakeskused ja mitmed avalikud kohad käimlaid ümber ehitama. Näiteks likvideeriti meeste tualetist kõrvuti asetsevad pissuaarid. Naisena on see alati minus küsimusi tekitanud, et kes tahaks küll kõrvuti pissida?! Aga ilmselt oli samale järeldusele jõudmiseks mehi siiski vaja viirusega hirmutada.

Toon mõned näited viimastest kogemustest lõunatades. Tallinna kesklinnas asuv restoran, mille lõunapakkumise hind on 6,90. Koht ise imekena, viks ja viisakas, aga… seal on ainult üks tualett imepisikese kraanikausiga.

Teine koht kesklinnas, kuhu tualeti külastamiseks pead köögist läbi minema. Tegelikult ei tahagi üldse tülitada kokkasid ja köögipoolt nii väga näha ka ei taha… pealegi on seal seep otsas. Asja kohta uurides selgub, et see oli juba eile otsas!

Kolmas koht Pärnu kesklinnas kaubanduskeskuses. Imetoredad inimesed, maitsev toit, aga kätepesuvõimalus on kolm korrust ülespoole läbi kaubanduskeskuse! Lahke perenaine lubab siiski mul lõpuks köögis käed ära pesta, aga ega see vist päris legaalne pole.

Öeldakse selle peale, et aga desod on ju igal pool laudadel. Kuid teaduskatsed on näidanud, et kõige paremini saab käed puhtaks ikka vee ja seebiga. Desol, muide tuleb lasta 30-60 sekundit kätel kuivada, et soovimatutest bakteritest lahti saada.

Üldse tekitab minus küsimusi, et kui kogu tehnoloogia aina areneb, kuidas siis see areng üldse meie hügieenikultuuri ei jõua. Miks üldse peaks avalikus WC-s katsuma poti kaant? Loputusnuppu? Ammu on juba liikumisandurid leiutatud!

Pärast jaapani stiilis wc-poti kogemust, kus kaas hüppab ise automaatselt üles, vesi peseb alt puhtaks ja jookseb pärast ka ise potti loputuseks, tekitab igasugune tavaline WC kergeid õudusvärinaid. Üritan parasjagu koju paigaldada jaapani potti, aga olen põrkunud teatavate takistuste vastu.

Esiteks, Eestis saab sellist viguritega potti, mis aitab sul elementaarset hügieeni hoida minu uurimuse tulemuse järgi vaid Villeroy ja Bochist, kus selle hinnaks on 2000 eurot!

Teiseks, mitmefunktsioonilisi prill-laudasid, mis kõik need tegevused ära peaksid toimetama ja säästma sind terve poti välja vahetamisest, pole üldse siin müügil.

Kolmandaks teatas hiljuti majapidamist väisanud san-tehnik, et jaapani potiga hakkab hirmsasti vett ja vilet olema. See pidavat isekeskis toimetama ja võib vabalt öösel kell kolm otsustada, et nüüd on vaja käivitada loputus. Või mis veel hullem, otsustada, et loputust ei ole vaja hoolimata sellest, et potti on just sihtotstarbeliselt kasutatud.

Kui ma mõnes seltskonnas räägin, et tahaks jaapani potti, siis inimeste reaktsioon on enamasti ühene – aga milleks? Vesi jookseb ju peale ja me oleme harjunud paberiga toimetama. No ma ei tea, vanasti käidi ka kraavipervel kükakil, see ei tähenda seda, et me seda jätkuvalt tegema peaksime. Innovatsioon on selleks, et elu saaks paremaks muutuda. Puhtamaks. Mugavamaks.

Samamoodi nagu tänapäeval on elementaarne noa ja kahvliga süüa, võiks olla elementaarne, et kraanikauss koos seebiga kuulub iga endast lugupidava restorani põhivarustusse ja mitte ainult WCs, vaid sissepääsul või koridoris. Ja iga endast ja oma tervisest lugupidav klient peseb enne sööma hakkamist käed puhtaks.

Marii Karell on “Laseri” saatejuht. “Laser” aitab olla teejuhiks parema maailma poole igal esmaspäeval kl 20 TV3-s.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.