Üldiselt on seda lõunakohtades isegi üsna keeruline teha. Ajal, mil koroonaviirus tõstab teise lainena pead, oleks viimane aeg kehtestada kohustuslik kraanikausi olemasolu söögikohtades.
Juba esimese laine ajal asusid Inglismaal kaubakeskused ja mitmed avalikud kohad käimlaid ümber ehitama. Näiteks likvideeriti meeste tualetist kõrvuti asetsevad pissuaarid. Naisena on see alati minus küsimusi tekitanud, et kes tahaks küll kõrvuti pissida?! Aga ilmselt oli samale järeldusele jõudmiseks mehi siiski vaja viirusega hirmutada.
Toon mõned näited viimastest kogemustest lõunatades. Tallinna kesklinnas asuv restoran, mille lõunapakkumise hind on 6,90. Koht ise imekena, viks ja viisakas, aga… seal on ainult üks tualett imepisikese kraanikausiga.
Teine koht kesklinnas, kuhu tualeti külastamiseks pead köögist läbi minema. Tegelikult ei tahagi üldse tülitada kokkasid ja köögipoolt nii väga näha ka ei taha… pealegi on seal seep otsas. Asja kohta uurides selgub, et see oli juba eile otsas!
Kolmas koht Pärnu kesklinnas kaubanduskeskuses. Imetoredad inimesed, maitsev toit, aga kätepesuvõimalus on kolm korrust ülespoole läbi kaubanduskeskuse! Lahke perenaine lubab siiski mul lõpuks köögis käed ära pesta, aga ega see vist päris legaalne pole.
Öeldakse selle peale, et aga desod on ju igal pool laudadel. Kuid teaduskatsed on näidanud, et kõige paremini saab käed puhtaks ikka vee ja seebiga. Desol, muide tuleb lasta 30-60 sekundit kätel kuivada, et soovimatutest bakteritest lahti saada.
Üldse tekitab minus küsimusi, et kui kogu tehnoloogia aina areneb, kuidas siis see areng üldse meie hügieenikultuuri ei jõua. Miks üldse peaks avalikus WC-s katsuma poti kaant? Loputusnuppu? Ammu on juba liikumisandurid leiutatud!