Aastal 2015 teatas WHO, et punase liha ja töödeldud lihasaaduste ehk siis vorstide, sinkide jms söömine kasvatab vähiriski 18%! See on märkimisväärne protsent. On hämmastav, et sellest nii vähe räägitakse. Ja kui räägitakse, siis öeldakse “sööge vähem liha”. A mis see vähem on? Üks kord päevas kolme korra asemel?

Arvate, et keegi ei söö ju kolm korda päevas liha?! Kolm korda aga tuleb väga lihtsalt kokku kui panna hommikul vorst saia peale, lõunaks võtta kanakastet ja õhtul süüa kõrvitsasuppi peekonitükkidega.

Ja siin loos ei räägi me ainult liha loobumisest, vaid ka kõikide piimatoodete ja muna sisaldavate toitude loobumisest. See tähendab, et kurgi-tomatisalat ei käi hapukoorega. Pannkoogid ei käi piimaga. Ja kõike seda lihtsal põhjusel, et loomsed toiduained tõstavad kolesteroolitaset.

Liha ei annagi jõudu?

Veelgi enam, paljud uuringud näitavad, et inimese keha “ei töötle” loomseid saaduseid korralikult ära. Need on meie kehale koormaks ja nõrgestavad meid. Ehk selle asemel, et uskuda, et liha teeb poisikesest mehe ja annab jõudu, on hoopis selgunud, et tõeliselt tugevad inimesed toituvad ainult taimedest.

Uurijad on ka selgitanud, et vaadates inimese lõualuud ja lõikehambaid on need suurepärased tööriistad õunade, banaanide ja porgandite järamiseks, aga mitte üldse sobivad liha peenestamiseks.

Kõik, kes mõõdavad toiduainete väärtust kalorite järgi, on oma ajaarvamises mõnes mõttes 19. sajandi lõpus. Just siis tõi Ameerika keemik Wilbur Olin Atwater kasutusele kalori mõiste. Tasakaalustatud toitumisest poldud siis veel muidugi midagi kuuldud. Atwateri jaoks muutus toiduaine väärtuslikuks siis kui sel oli maksimaalselt palju kütust ehk maksimaalselt palju kaloreid.

Nii uskus mees, et puu- ja köögiviljad annavad võrdlemisi vähe energiat ega peaks keskmise inimese toidusedelis üldse rolli mängima. Selle asemel soovitas ta meil rohkem liha süüa – iga päev peaaegu terve kilogrammi, kokku 330 kilogrammi aastas.

Seda on selgelt liiga palju ja õnneks ei saa sellega tänapäeval hakkama isegi lihasöömises esirinnas olevad ameeriklased.

Toidukorvi jäi vaid kurk. Kuhu edasi?

Meie pere klassikaliseks õhtusöögiks oli varem liha salatiga. Lihtne ja kiire teha. Kui varasemalt olime harjunud väga palju piimatooteid ja liha tarbima, siis nüüd e-Selveri ostukorvi täites tuli alustada nullist. Võtsin küll hakatuseks ette koha “eelmine ostukorv”, aga kui olin sealt kõik loomse eesotsas maitsestamata jogurti, või ja maheveise hakklihaga ära kustutanud, siis jäi järele ainult kurk.

Selliste toitumisharjumuste tulemusena olime jõudnud seisu, kus minu abikaasale kirjutati kõrge vererõhu tõttu välja tabletid. Aga mis tabletid? Just lugesin, et vererõhu puhul kasutatakse väga sageli atenolooli, mille mõju uuriti 24 000 inimese peal. Ja mis selgus? See nn vererõhuravim ei aidanud vältida surma veresoonkonna haigustesse, lihtsalt need, kes surid, olid madalama vererõhuga!

Lugemine on üldse kasulik tegevus. Nii leidsin, et Ameerika Toidu- ja Ravimiameti poolt 2016. aastal läbi viidud uurimine näitas, et 84 protsenti kanarindadest, ligi 70 protsenti loomahakklihast ja pooled seakarbonaadid kandsid endaga kaasas E. coli bakterit. Kõlab õudselt ja annab veel ühe põhjuse tervislikel põhjustel lihast mööda vaadata.

Enesehävitamisest maailma hävitamiseni?

Kolmanda põhjuse leiame David Attenborough’i värskest dokumentaalfilmist “A Life on Our Planet”. See on seotud meie planeedi tervisega. Kui me jätkame samamoodi tarbimist, siis on äärmiselt tõenäoline, et ajaks, mil minu laps on sama vana kui mina praegu on värske vee probleem jõudnud ka Eestisse. Järgmise inimpõlve ajal kurnatakse põllumaad täielikult ja rahvast ähvardab näljahäda. Ilm on muutunud 4 kraadi soojemaks ja suur osa planeedist on muutunud elamiskõlbmatuks. See on siis selleks ajaks, kui tänased esimese klassi juntsud on saanud 87aastaseks. JUBA selleks ajaks!

Me saame veel päästa maailma, aga selleks peame muutma oma menüüd. Loomade pidamine liha- ja piimatööstuste tarvis on äärmiselt kurnav keskkonnale ja Attenborough soovitab loomse toidu söömisest loobuda oma laste nimel. Et kui enda tervis ei huvita, siis meie laste tervis ju läheb meile korda! Küll oleks kahju, kui neil poleks põhjust enam lapsi saada, sest pole lihtsalt kohta, kus neid kasvatada.

Taimedele üleminek on protsess ja õppimine. Esimesed kaks nädalat vegan-dieeti tähendas meile seda, et kõht oli kogu aeg tühi. Esiteks ei osanud me taimseid toite veel väga hästi teha. Teiseks, see mis tegime, seda oli liiga vähe! Heameelega oleks vahel veel söönud, aga… otsas! Teadmine, et taimi süües peavad kogused suurenema, jõudis meieni läbi näljatunde.

Ketšup makaronidega on küll taimetoit, aga mitte eriti tervislik. Kaunvilju ja erinevaid värvilisi asju tuleb juurde süüa. Kuidas neid valmistada aga maitsvalt, seda tuli hakatuseks iga jumala kord guugeldada. Kergendust pakkus, kui sai vahepeal mõnes restoranis käia.

Vaimu veganlusele üleminekuks aitavad valmis seada Netflixi filmid “What The Health”, “The Game Changers” ja “Forks Over Knives”.

Millised tervisemuutused meie peres kolme vegankuu jooksul on toimunud, seda näeb “Laseri” saatest esmaspäeval kl 20 TV3-s.

Kasutatud allikad:
“What The Health” Netflix
“The Game Changers” Netflix
“Forks Over Knives” ehk “Kahvliga skalpelli vastu” DVD eesti keeles saadaval näiteks Ökosahvris
“David Attenborough “A Life On Our Planet”” Netflix
“Inimkeha. Kasutusjuhend asukale” Bill Bryson
“Sapiens. Inimkonna lühiajalugu” Yuval Noah Harari