Marii Karell: Valus tõde: enamik meie toidulauda on mürgine

Marii Karell.Foto: Kalle Veesaar

Maailm on üks riske täis koht. Ja siin on oluline teada, milliseid riske tasub võtta. See ei ole kerge tee ja seda pole lihtne teada. Paljud meist jätavad need valikud tegemata, sest liiga keeruline on otsustada, mis on õige.

Suur osa juur- ja puuvilju on kasvatatud mürkide abiga

Üldteada tõde on, et juur- ja puuviljad on tervislikud. Kuid valdav enamik neist on kasvatatud pestitsiidide abil. See arv küündib 90% juurde. Ehk et 90% meie toidulauast on kasvatatud mürkide abil.

Kõige enam kasutatakse glüfosaate ning nende kasutamise arv on aastatega aina kasvanud. Kui 1968. aastal avastati, et DDT, mida seni taimekasvatuses oli kasutatud, on mürgine, siis glüfosaate kasutatakse praegu 40 korda rohkem kui DDT-d tema hiilgeaegadel.

Paljud ütlevad, et oi, neid pestitsiide on taimedes nii vähe ja see kõik lahustub ära ja see pole üldse inimesele mürgine. Aga kas me teame, kes nende uuringute taga seisab? Paljud nn sõltumatutest teadusuuringutest on tellitud taimekaitsevahendite suurtootjate poolt. Teadlased on kinni makstud ja artiklite juurde märgitakse väljamõeldud nimed.

Kas ootame, et saaksime laipasid lugeda?

Öeldakse, et kui glüfosaadi mõju inimesele pole lõplikult tõestatud. Kas me ootame, et saaksime laibad kokku lugeda? Saksamaal tehtud uuringu käigus avastati glüfosaadi jääke 99,6% inimestest!

60% Eesti põhjavee proovidest sisaldab glüfosaadi jääke. 60%! Meie Eestis, mida me oleme harjunud pidama puhtaks ja väga looduslikuks ja nunnuks kohaks!

Kas me ootame, et see jõuaks piisavalt paljudele inimestele mõjuda? Kui esimene põhjalik raamat DDT kahjulikust mõjust ilmus, siis polnud ka selle mürgisus n-ö lõplikult tõestatud.

Glüfosaadi kasutamine on nii levinud, et me puutume sellega kokku iga päev. Kuna seda kasutatakse ka loomasööda kasvatamisel, siis on glüfosaadi jääke leitud ka inimeste uriinist.

Kas ainult mahedat tarbides jääksime nälga?

Kui ma söön ainult mahetoitu, siis mu tervis on parem, ma mürgitan ennast ja loodust vähem. Kuid kõik inimesed sööksid mahetoitu, kas me jääksime siis inimkonnana nälga?

Kui ma olen mahetoidust toituv vegan, siis mu vererõhk on normaalne, ma ei rasvu, kolesterool on normis ning ma ei toeta glüfosaadi kasutamist. Aga kui mu hommiku-latte on tehtud mandlipiimast? Kuidas ma tean, et selle mandliistanduse loomiseks ei ole maha võetud vihmametsi, et istutada maa täis monokultuuri?

Mida rohkem ma “Laseri” saadet teen, seda enam saan ma aru inimestest, kes lõpuks hakkavad uskuma vandenõuteooriaid, et keegi kuskilt kõrgemalt püüab inimkonda mürgitada. Kahjuks pole kedagi kõrgemat vaja.

Intelligentse inimese tunnuseks on, et vastavalt uuele informatsioonile suudab ta muuta oma käitumist. Olgem intelligentsed inimesed. Me ju tegelikult tahame seda.

Marii Karell on “Laseri” saatejuht. “Laser” aitab olla teejuhiks parema maailma poole igal esmaspäeval kl 20 TV3-s.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.