COVID-19 möödub lastel tõesti enamasti kergelt. Üksikutel juhtudel võib haigus aga ka lastel kulgeda väga raskelt: näiteks multisüsteemset põletikulist sündroomi on selle lühikese aja jooksul Eestis põdenud juba 24 last, kellest enamik olid enne koroonasse haigestumist täiesti terved. See, et COVID-19 on lastele vähem ohtlik kui vanematele inimestele, ei tähenda sugugi, et see haigus oleks lastele ohutu.

Lisaks on muidugi oluline ka see, et tahame, et meie lapsed saaksid hea hariduse, et neil oleks võimalik käia huviringides ja sellele kõigele aitab vaktsineerimine kindlasti kaasa.

Miks erineb laste vaktsiiniannus täiskasvanute omast?

Eelpuberteediealiste laste immuunsüsteem on üsna ergas. Kliinilised uuringud kinnitavad, et väiksema koguse vaktsiini toimeainega on võimalik 5-11aastastel lastel saada sama head antikehade taset kui 12-17aastastel või täiskasvanutel suurema koguse puhul. Laste vaktsiinis on seetõttu 30 mikrogrammi asemel 10 mikrogrammi toimeainet. Kliinilistes uuringutes leiti, et sellise väiksema kogusega vaktsiini tõhusus on üle 90%.

Laste vaktsiinis on lisaks selline aine nagu trometamiin, mida täiskasvanute vaktsiinis ei ole. Mis see on ja miks see laste vaktsiini sisse pandi?

See on puhver, mis aitab hoida pH tasakaalu õigena. Selle aine kogus vaktsiinis on väga väike ja uuringud on näidanud, et tänu sellele on vaktsiin külmkapitemperatuuril stabiilsem. Kui me alguses teadsime, et Pfizeri vaktsiini võib tavakülmkapis hoida väga lühikest aega, siis seda parandatud koostisega vaktsiini võib hoida tavakülmikus kuni kümme nädalat.

Kas vastab tõele, et koroonaviirus ohustab ainult riskigruppide lapsi, kellel on tõsised kroonilised haigused?

Ei, kindlasti mitte. Osa neist põevad koroonat kindlasti raskemini kui teised lapsed, aga raskelt haigete seas on ka neid lapsi, kellel ei ole mingeid riskifaktoreid.

Nii et seda järeldust küll teha ei saa, et raskelt põevad ainult mingite väga tõsiste eelnevate seisunditega lapsed.

Kas koroonaviiruse läbi põdenud laps võib uuesti haigestuda ja kas teda on üldse vaja vaktsineerida?

Selliseid ekstra uuringuid ei ole palju tehtud, aga on mõned publikatsioonid, kus on andmeid nii täiskasvanute kui laste kohta ja kus on võrreldud esmast ja korduvnakkust. Vastus on: jah, on küll võimalik uuesti nakatuda. Selle uuringu kohaselt oli minimaalne ajavahe kahe nakatumise vahel 6 kuud ja keskmine 9 kuud.

Immuunkaitse tugevus väheneb aja jooksul. Lisaks on liikvel ka uued tüved ja seega on paljud riigid rõhutanud, et immuunkaitse peaks olema võimalikult hea. Hea kaitse saavutamiseks soovitatakse tõhustusdoose ja ka läbipõdenute vaktsineerimist. Läbipõdenute vaktsineerimise soovitus on laste puhul sama, mis täiskasvanutelgi: ühe doosiga 6 kuu möödumisel põdemisest.

Kas praegused vaktsiinid kaitsevad ka uute variantide eest?

Delta variandi erinevus võrreldes algse variandiga ei ole tegelikult suur. Me näeme seda, et delta variandi vastu vaktsiinid töötavad, aga nende kaitse aja jooksul nõrgeneb. Samas tõhustusdoos parandab seda kaitset väga palju. Nii et delta variandi vastu töötab vaktsiin tegelikult hästi.

Selle uue omikroni variandi kohta öeldakse praegu, et vaktsineeritud inimesed on raske haiguskulu eest suure tõenäosusega kaitstud. Aga andmeid tuleb lähinädalate jooksul kindlasti veel ja siis saame täpsemalt öelda.

Kas on lapsi, keda ei tohi kindlasti koroona vastu vaktsineerida?

Me ei vaktsineeri ägedalt haiget last. Aga üldiselt selliseid gruppe ei ole, keda kindlasti ei tohiks vaktsineerida. Immuunpuudulikkusega lastel ei pruugi tekkida koroonaviiruse vastu piisavat kaitset, aga see ei tähenda, et vaktsiin on vastunäidustatud. Immuunpuudulike kohta on eraldi soovitus, et nemad vajavad esmaseks vaktsineerimiseks kolme doosi. Ja sama kehtib ka immuunpuudulike laste kohta.

Kas koroona- ja gripivaktsiini võib teha koos?

Võib teha koos. Täiskasvanutele me juba teeme. Samas kogemused näitavad seda, et lapsed ise ei taha mitut süsti samal päeval saada. Aga gripi jaoks on meil kasutusel ka vaktsiin, mida manustatakse nina kaudu. 

Kas lapsed vajavad tulevikus koroonavaktsiini tõhustusdoosi?

Täna me veel seda vastust ei tea. Kui jälgida neid riike, kus on kõige kauem lapsi vaktsineeritud, USA ja Iisrael, siis teismeliste hulgas on immuunkaitse püsinud paremini kui vanemates earühmades. Mida vanem on inimene, seda rohkem ta vajab seda tõhustusdoosi.

Kuidas teame, et koroonavaktsiini kõrvaltoimed ei avaldu paari aasta pärast?

Sellepärast, et ükski immuunreaktsioon ei saa kesta nii kaua. Vaktsiini koostisosad lagundatakse kiiresti ja viiakse kehast välja. Antigeeni tundmaõppimisel immuunsüsteemi poolt on algus ja lõpp. Vaktsiinide kõrvaltoimed tekivad mõnede päevade jooksul pärast vaktsineerimist, väga harvadel juhtudel kuni mõnede kuude jooksul pärast vaktsineerimist.