Lapse tervis

Arstid vastavad: 11 levinud küsimust 5-11aastaste laste vaktsineerimise kohta

Arstid: laste vaktsineerimise kasu kaalub üles võimalike kõrvaltoimete ebamugavused

5–11aastastele lastele mõeldud koroonavaktsiini annus on tavapärasest annusest kolm korda väiksem.Foto: Shutterstock

Detsembri teises pooles algas 5-11-aastaste laste vaktsineerimine COVID-19 vastu. Perearst Alina Terepi ja lastearst Ülle Uustalu hinnangul on kasu vaktsineerimisest laste tervisele palju suurem kui ebamugavus võimalikest ja kiiresti mööduvatest kõrvaltoimetest.

Arstide sõnul nakatuvad koroonaviirusesse igas vanuses lapsed, samuti kannavad nad viirust edasi, kuigi viiruse levitamise periood on lastel täiskasvanutest lühem. Erinevate uuringute andemetel põevad 13-40% lastest COVID-19 haigust ilma sümptomiteta. Kahjuks esineb COVID-19 läbipõdenud lastel siiski ka tüsistusi: kopsupõletikke, müokardiite, tromboose või nn pikk COVID.

Enamik lastest põeb COVID-19 suhteliselt kergelt, kuid on olnud ka juhtumeid, kui laps vajab haiglaravi (alla 2% koroonasse haigestunud lastest). Suremus laste seas on alla 0,03%. Laste puhul on COVIDil ka oma eripära – neil võib tekkida multisüsteemne põletikuline sündroom, mida õnneks esineb suhteliselt harva, vähem kui 1% haigestunud lastest.

Kokku on pandeemiaajal COVID-19 tõttu Eestis haiglasse sattunud üle 260 kuni 18-aastase lapse ja noore. Kõige noorem neist oli vaid 12 päeva vana. Üks laps suri (11. jaanuaril 2022 teatati ka teise lapse surmast – toim.).

COVID-19 sümptomid on lastel üsna sarnased tavalise külmetusega – palavik, köha, hingamisraskused, kuid mõnikord kulgeb haigus ka nii, et respiratoorseid sümptomeid ei ilmne ning koroonaviiruse haiguse kulg on sarnane hoopis kõhuviiruste sümptomitega.

COVID-19 vaktsiini kõrvaltoimed on 5-11-aastastel lastel olnud enamasti kerged: 75% lastest tekib valu süstekohal, mõnel tekib palavik: kehatemperatuuri tõusu üle 38 kraadi on pärast esimest kaitsesüsti märgatud 3% ja pärast teist kaitsesüsti 7% laste puhul. 10-15% lastest esineb pärast teist doosi peavalu.

Vanema vanuserühma lastel (vanuses 12-15 eluaastat) on ilmnenud ka stressiga seotud reaktsioone – minestamine, jäsemete suremine või pearinglus.

Arstide hinnangul on kasu vaktsineerimisest laste tervisele palju suurem kui ebamugavus võimalikest ja kiiresti mööduvatest kõrvaltoimetest.

Kas vastab tõele, et laste koroonasse raske haigestumise eelduseks on kroonilised haigused? Kui laps on terve, siis isegi, kui ta COVIDisse haigestub, põeb ta selle kergelt läbi?

On väga keeruline ennustada, kui suur on lapsel risk raskelt haigestuda. Statistika näitab, et umbes pooltel raskesti põdenud lastel, kellel on esinenud ka tüsistusi, näiteks kopsupõletikku, oli juba varasemalt diagnoositud mõned kroonilised haigused – neuroloogilised, kopsu- või südamehaigused, immuunpuudulikkus või rasvumine. ECDC andmetel aga 78% haiglasse sattunud lastel ei ole kaasuvaid haigusi olnud.

Millega jõuab haiglatesse rohkem lapsi – kas gripi või koroonaga? Kumma haigusega lapsed viibivad haiglas kauem?

Need viirused on ikkagi hästi erinevad. Viimase 10 aasta jooksul on grippi surnud 7 last, COVIDisse kahe viimase aasta jooksul üks laps. Igal haigusel on oma eripära – COVID võib kaasa tuua multisüsteemse põletikulise sündroomi, gripp aga tihtipeale bakteriaalse infektsiooni. 

Mis on laste vaktsineerimise eesmärk? Kas vaktsineerimine garanteerib 100%, et laps ei haigestu ja ei kanna viirust edasi?

Maailmas ei ole veel laste vaktsineerimine COVIDi vastu veel väga kaua kestnud, kuid olemasolevad andmed näitavad, et laste vaktsineerimine on haiguse tõrjumiseks väga efektiivne. Lapse vaktsineerimine vähendab oluliselt tõenäosust, et laps toob viiruse lasteaiast või koolist koju, kus võivad nakatuda tema õed ja vennad, vanemad või vanavanemad, kelle jaoks on COVID-19 eriti ohtlik. Selleks, et ennetada olukorda, kus koju toodud viiruse tõttu jääb terve pere haigeks, tuleb võimalusel vaktsineerida ja õigeaegselt tõhustusdoose teha kõigil täisealistel pereliikmetel. Siis on tõenäosus nakatuda oluliselt madalam.

Kas last on vaja vaktsineerida, kui ta on juba haiguse läbi põdenud?

Seda, kuidas korduvnakatumise korral haigus kulgeb, ei ole võimalik ennustada – haigestumine võib olla sarnane eelmise korraga, aga võib olla ka kergem või raskem. Läbipõdenuid lapsi soovitatakse vaktsineerida sarnaselt täiskasvanutele – tervenemisest kuue kuu möödumisel teha üks kaitsesüst.

Kas on võimalik, et laps ei nakatu koroonasse, kui tema peres olid kaks täiskasvanut haiged? Või see tähendab, et ta põdes läbi ilma sümptomiteta?

Mõlemad variandid on võimalikud ja on ka tõenäoline, et laps põdes COVID-19 ilma sümptomiteta. Just seetõttu on ka multisüsteemne põletikuline sündroom nii salakaval – laps justkui polekski haige olnud ja alles nädalate möödumisel, kui laps juba haiglasse sattub, avastatakse tal COVID-19 antikehi ja selgub, et ta on haiguse läbi põdenud.

Mu laps on viimasel ajal mitu korda haige olnud, kuid pole teada, kas see oli just COVID-19. Kas sellisel juhul tuleks enne vaktsineerimist antikehade analüüsi teha?

Vaktsineerimise kontekstis ei anna antikehade analüüs olulist teavet, kuna antikehade arvu järgi ei ole võimalik täpselt öelda, millal laps on haiguse läbi põdenud.

Kui lapsel tekib esimesest vaktsiinist hea immuunvastus, siis kas teda saab vaktsineerida ainult ühe doosiga?

Laste vaktsineerimiskuur on kaks doosi kuunädalase vahega. Arstid soovitavad seda skeemi järgida, kuna vaktsiini kliiniliste katsete tulemused näitavad, et just nimelt selline korraldus aitab tootja poolt lubatud kaitsetaseme saavutada. Vaktsineerimiskuuri pooleli jätmine ei ole mõistlik.

Minu laps on praegu 11, aga varsti saab juba 12. Kas see tähendab, et esimese kaitsesüsti saab ta laste vaktsiiniga, teise aga juba nö täiskasvanute vaktsiiniga?

Kui lapsele manustatakse esimese doosina nn laste vaktsiini, siis saab ta ka teise doosina sama vaktsiini, isegi juhul, kui kahe kaitsesüsti vahelise kuue nädala jooksul on ta saanud 12. Riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovituse kohaselt ühe vaktsineerimiskuuri sees erinevate annustega vaktsiine ei manustata.

Kas on lapsi, kellele COVIDi vaktsiinid on absoluutselt vastunäidustatud?

Ainuke absoluutne vastunäidustus on anafülaktiline reaktsioon esimesele kaitsesüstile. Sellisel juhul teist doosi lapsele ei manustata. Kui lapsel on mingi haigus või tal on varasemalt olnud ebatavaline reaktsioon vaktsiinidele, tasub tema vaktsineerimise osas eelnevad arstidega nõu pidada.

Kas COVIDi kaitsesüsti saab teha koos teiste vaktsiinidega?

Gripi ja COVIDi vastaseid vaktsiine saab teha samal päeval. Kui mõlemat vaktsiini süstitakse samal päeval, siis neid tehakse erinevatesse õlgadesse. Võimalusel tuleks erinevate vaktsiinide manustamisel jätta paarinädalane vahe, siis on kõrvaltoimete tekkimisel võimalik paremini aru saada, milline vaktsiin on selle reaktsiooni tekitanud.

Kas lastel on vaja sarnaselt täiskasvanutele teha ka tõhustusdoos?

Praegu seda alles uuritakse. Vastus selgub uue aasta esimeses pooles, kui on kogutud piisavalt andmeid.

Eestis pakutakse 5-11-aastastele lastele Pfizer/BioNTechi vaktsiini, mida manustatakse selles vanuses lastele täiskasvanutega võrreldes kolm korda väiksemas koguses. Lähemalt saab vaktsiinidest lugeda siit.

Oma lapse vaktsineerimiseks COVID-19 vastu tuleb pöörduda perearstikeskusesse või broneerida aeg digiregistratuuri kaudu.

Vaata detsembris toimunud laste vaktsineerimise eestikeelse infotunni salvestust siit ning venekeelse infotunni salvestust siit

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.