Näiteks kooli toitlustaja ülesanne on igal reedel anda diabeedilapse perele teada uue nädala menüü. “Mis tähendab, et tuleb üles lugeda iga roa koostisosad ja kogused – siis saab perekond ette arvutada, kui palju on koolilõunas süsivesikute määr. Kui menüüs on toit, mida laps ei söö, tuleb läbi mõelda, mida võiks selle asemel võtta – leiba, salatit, piima – ja arvutada, mitu grammi süsivesikuid ta saab,” selgitab Multram.
“Vahel arvavad õpilased, et diabeeti põdeval klassikaaslasel peab olema teistmoodi toit. Ei pea. Diabeedilaps võiks muidugi süüa täisväärtuslikku ja mitmekesist toitu, aga sama soovitus käib kõigi laste ja ka täiskasvanute kohta. Diabeediga elav õpilane peab lihtsalt täpselt teadma, kui palju sisaldab tema toit süsivesikuid, sest sellest sõltub, kui palju ta peab manustama insuliini ja neist mõlemast on mõjutatud tema veresuhkru tase,” selgitab Multram.
Oma ülesanded on diabeedilapse vanematel. “Just nende vastutus on see, et laps läheb kooli normis veresuhkruga ning tal oleks kaasas magusavaru ja töökorras abivahendid – sensor, pump või süstal, kanüül – kes mida kasutab,” toonitab Multram. “Aga edasi on õpilane mitmeid tunde koolimajas ja sellepärast ongi tähtis, et ka õpetajad oleks teadlikud, kuidas vajadusel diabeedihaiget last abistada. Muidugi on meil olemas väga tublid kooliõed, aga näiteks väikestes koolides pole õde alati kohal. Mida suurem on diabeedilapse tugivõrgustik, seda turvalisem.”
Diabeedikoolitaja mõistab, et vastutus võib hirmutada. “Aga me aitame ja õpetame. Nii lapsi, lapsevanemaid kui õpetajaid. Kõige rohkem peljatakse süstimist, sest kõik õpilased ei kasuta insuliinipumpa ja võib juhtuda, et mõni noorem õpilane veel ise ennast ei süsti. Samas näevad tänapäevased insuliinisüstlad välja teistsugused – peamiselt nagu pastapliiatsid, millel saab õige numbrinäidu valida ja siis polegi muud kui otsast vajutada – täpselt nagu siis, kui tahad pastaka töövalmis panna – ja torgata naha alla,” selgitab Multram. “Koolitustel näitame täpselt ette ja harjutame.”
Rohkem teadlikkust, suurem tugi
Õpetajad peavad valmis olema ka selleks, kui diabeedihaigel lapsel hakkab näiteks tunnis halb. Seda võib põhjustada nii madal kui kõrge veresuhkur. Aga enne kui lapsel hakata veresuhkrut mõõtma, tuleb talle siiski kohe midagi magusat suhu anda, juhuks kui veresuhkur on madal.
Aga mis saab, kui mõõtes selgub, et oli hoopis kõrge ja nüüd läks veel magus sinna otsa? “Siis saab selle kohe insuliiniga tagasi reguleerida,” rahustab diabeedikoolitaja. “Lihtsalt madal veresuhkur nõuab väga kiiret tegutsemist ja esmalt tuleb see kohe välistada.”