Lapse tervis

Eesti koolilõunad ei anna piisavalt toitaineid: kuidas olukorda parandada?

Supi valmistamine koolikokkade koolitusel.Foto: Taimne Teisipäev

Koolilõuna peaks katma poole õpilaste päevasest toitainevajadusest. Uuringud näitavad aga, et tänased koolilõunad ei anna piisavalt toitained ja sisaldvad liialt küllastunud rasvhappeid.

Rootsi ja Jaapani uuringud on näidanud, et koolilõuna teeb tihti tasa ülejäänud päeva söögikordade kiudainete, vitamiinide, mineraalainete ja teiste toitainete puudujäägid. On leitud, et tervislik puu- ja köögiviljarikas koolitoit aitab kaasa õppeedukusele ning käitumuslikule ja kehalisele arengule. Küllastunud rasvhapped, mille allikad on peamisel liha- ja piimatooted, on seotud aga madalama õppeedukusega.

Koolid väidavad tihtipeale, et nad järgivad väga täpselt riiklikku määrust, mis ütleb, kui palju energiat ja toitaineid koolitoiduportsjonid sisaldama peavad. Värskest füsioterapeut Ragne Reimani magistritööst “Eesti segatoiduliste koolilõunamenüüde toitainelise koostise analüüs ning võrdlus teoreetilise täistaimetoidumenüüga” selgub aga, et olukord Eestis on äärmiselt kehv. 

Uuringus vaadeldi 30 lõunasööki, mille olid valmistanud kolm Eesti kooli oma tavapäraste lõunamenüüde hulgast. Selgus, et tegelikud koolitoidud ei vasta suures osas nõuetele. Puudujääke oli nii energiasisalduse, süsivesikute, vitamiinide kui mineraalainete osas, aga samas oli toidus liialt küllastunud rasvhappeid.

“Kuigi magistritöös analüüsitud kolme kooli menüüd ei ole üldistatavad kõikidele Eesti koolidele, tasub uuringu tulemustele kindlasti tähelepanu pöörata. Seda enam, et Eesti rahvastiku toitumisuuringu põhjal esinevad õpilaste päevases toitainete tarbimises veelgi suuremad puudujäägid kui analüüsitud koolilõunamenüüdes,” kommenteerib Reiman.

Tegelikke koolilõunaid võrreldi Tervise Arengu Instituudi heaks kiidetud näidismenüüdega koolidele – 10 päeva segatoidulist ja 10 päeva täistaimset koolilõunamenüüd. Segatoidulised näidismenüüd vastasid nõuetele rohkem kui tegelikud koolilõunad, kuigi ka seal esines puudujääke. Kõige enam vastasid nõutele täistaimsed näidismenüüd. Seal oli vaid joodi ja vitamiin D sisaldus vähene. 

Magistritöö võrdlustabel kooliõuna toitainesisalduse kohta.

Hinna mõttes on kõige odavam tänane koolilõuna – 1,30 eurot. Samas oli täistaimne näidislõuna odavam kui segatoiduline näidislõuna – 2,25 vs 2,41 eurot. Ka suured toitlustusettevõtted on öelnud, et taimne toit on tihtipeale odavam kui lihaga toit. Koolidele kompenseeritakse aga toitlustuseks ainult 1 euro õpilase kohta. Tallinnas ja Tartus küll olukord septembrist muutub ja koolitoidu hinda tõstetakse, samas on teistest omavalitustes hind endiselt liiga madal. Kompensatsiooni tõstmine on oluline samm tervislikuma koolitoidu pakkumiseks.

Analüüsi hinnangul vajaks Eesti koolitoit taimset restarti. Tänane määrus küll ei luba kõigile õpilastele täistaimset toitu pakkuda, kuid puu- ja köögiviljade osakaalu saab sellegipoolest oluliselt suurendada. Paljudes koolides ja lasteaedades seda juba tehaksegi. “141 kooli ja lasteaeda on liitunud Taimse Teisipäeva programmiga ja pakuvad kord nädalas kõigile õpilastele taimset toitu,” sõnab Taimse Teisipäeva kooliprogrammi juht Karin Kanamäe.

Taimse Teisipäeva eesmärk on aastaks 2040 jõuda tasakaalustatud toidulauani. Täna sööme soovitatust kolm korda enam liha ja liiga vähe köögivilju. “Praeguste koolilõunatega me eestlaste tervist ei paranda, pigem vastupidi,” lisab Kanamäe.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.