Kui 2-aastaste laste läkaköha vastu vaktsineerimisega hõlmatus võiks WHO soovitusel olla 90%, siis Terviseameti statistikast nähtub, et Eesti keskmine oli 2020. aastal 91%. Samas difteeria ja teetanuse puhul on WHO soovitus 95%, kuid Eesti keskmine hõlmatus immuniseerimisega 2-aastastel oli 91.1%, olles regiooniti kõige madalam Valga- ja Võrumaal.

„Laste vaktsineerimisega alustatakse varakult, sest mõned haigusetekitajad ründavad ja põhjustavad raskeid haigusvorme just kõige väiksematel. Lapsed saavad küll enamasti emadelt nende haigusetekitajate suhtes antikehad, kuid ajaga need kaovad ning noor organism vajab toetust,“ selgitab Terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Irina Filippova, miks on oluline lapsi juba varakult kaitsta.

„Väga oluline on meeles pidada, et vaktsiinid on väga tõhusad – tänu neile on teatud nakkushaigustesse haigestumine oluliselt vähenenud või üldse kadunud. Enamus lastele antavatest vaktsiinidest tekitavad 90-99% patsientides immuunsuse. Kui vaktsineeritud laps siiski nakatub, siis põeb ta seda haigust kergemal kujul,“ selgitab Filippova.