Eestis tehtud uurimuse eesmärk oli hinnata, mil määral nõustati valproaadiga ravitud naisi raseduseelselt ning kas ravi valproaadiga raseduse ajal oli õigustatud.

Uuringusse kaasati 2011.–2018. aastal raseduse ajal valproaatravi saanud naised. Nende naiste ambulatoorsete ja statsionaarsete haiguslugude põhjal analüüsiti raseduseelse nõustamise ajalugu ja valproaadi ravi näidustusi.

Uuringu perioodil rasestus valproaatravi ajal 141 naist (kokku 203 rasedust). Nendest naistest 77% kasutasid valproaati epilepsia ja 19% psühhiaatrilisel näidustusel. Raseduseelne nõustamine tuvastati neist 13%-l.

Meditsiinilise dokumentatsiooni põhjal oli valproaatravi õigustatud 23%-l juhtudest, 9%-l oli olemasolev informatsioon ebapiisav ning 68%-l juhtudest oleks valproaadi kasutamine eostamise ja raseduse ajal autorite hinnangul olnud potentsiaalselt välditav.

Uuring näitab, et Eestis on valproaadiga ravitud naistel

raseduseelne nõustamine puudulik. Kahel kolmandikul juhtudest oleks valproaadi kasutamist potentsiaalselt saanud vältida. Teadlikkust valproaadi asjakohasest kasutamisest rasedatel ning raseduseelse nõustamise vajalikkusest tuleks suurendada.