“Pidevalt suu kaudu hingamine soodustab ka hambaaukude teket ja suurendab igemehaiguste tekkeriski,” hoiatab Olenko.

“Oluline on, et suulagi on samal ajal ninapõhi ning et keele õige positsioon suletud huultega on ülemiste lõikehammaste taga suulaes. Kui lapse suu on avatud ning keel paikneb esihammaste vahel, ei saa korralikult areneda ka suulagi, sest puudub vajalik surve, mida keel sellele avaldama peaks. Tulemuseks on piklik nägu, kitsas ja kõrge suulagi, hammaste vale asend ning ruumipuudus hambakaares.”

Olenko rõhutab, et tähtis on õigeaegne märkamine. Märkajaks saavad olla kõik lapsega kokkupuutuvad isikud, kes omavad teadmist, et normaalne hingamine toimub nina kaudu ning et igapäevatoimetusi tehes (magades, mängides, televiisorit vaadates) peavad suu ja huuled olema suletud olekus pingevabalt. 

“Kuna hambaarsti juurde jõuavad lapsed esimest korda hiljem kui näiteks perearsti või lastearsti vastuvõtule, on märkamisel kaalukas roll ka nendel. Kui probleemi on märgatud, saab välja selgitada põhjuse ja määrata õigeaegse ravi. Lastel võib selleks olla tihtilugu suurenenud adenoid,” sõnas hambaarst.