Lapse tervis

Imetamisnõustaja selgitab: miks peaks last rinnaga toitma vähemalt esimesed kuus kuud?

Eesti emad on tublid rinnaga toitmise alustajad, kuid juba lapse kolmekuuseks saamisel on osa neist pöördunud kunsttoidu poole.Foto: Shutterstock

Rinnaga toitmine ei tähenda ainult lapse kõhu täitmist, see on seotud ka tervise ja turvatunde loomisega ning lapsele füüsilise läheduse pakkumisega.

„Alla 6-kuune laps saab rinnapiimast kätte kõik vajalikud toitained ja vedeliku. Rinnapiim kaitseb last nakkuste eest ja valmistab tema seedesüsteemi tööks ette kõige loomulikumal moel,“ ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku imetamise nõustamise juht Agnes Selin.

Peale selle on rinnaga toitmine veel mitmel põhjusel oluline lapse arengu seisukohalt. „See on vajalik lapsele tervise ja turvatunde loomiseks ning füüsilise läheduse pakkumiseks. Lisaks on uuringutega tõestatud seosed rinnaga toitmise ja lapse paremate vaimsete saavutuste vahel hilisemas eas. Kõik need argumendid ütlevad, et ei tasu imetamise lõpetamisega kiirustada,“ jätkab Selin.

Kerge on minna üle kunsttoidule, kuid see pole lapse huvides

Eesti emad on tublid rinnaga toitmise alustajad, kuid juba lapse kolmekuuseks saamisel on näha, et osa neist on pöördunud kunsttoidu poole. Kiiremini minnakse üle ka lisatoidule ning rinnaga toitmine lõpetatakse mõnel juhul kaugelt enne, kui laps saab 1-aastaseks.

Agnes Selin ütleb, et kui tekib rinnaga toitmisel probleeme, siis tuleks otsida lahendusi imetamise nõustamise kabinetist ja kindlasti mitte esimese ebaõnnestumise järel loobuda. „Rinnaga toitmise lõpetamine sõltub väga paljudest asjadest, aga eelkõige peaks see sõltuma sellest, millal on laps ja ema lõpetamiseks valmis,“ ütleb ta.

„Paljud, kes rinnaga toitmise probleemidega meie poole pöörduvad, ütlevad, et laps ei võta piisavalt kaalu juurde, kuid sellele annab vastuse lapse kaaluiibe jälgimine. Või kui laps on rahutu, siis tihti arvatakse, et kõht on tühi, kuid ka sellel võib olla veel mitmeid teisigi põhjuseid. Need on kaks peamist teemaderingi, millega pea igapäevaselt oleme emadele ja peredele toeks, et neil imetamise teekond võimalikult ilusti sujuks,” toob Selin välja.

“Teinekord kulub rohkem aega, kuid paljud käivad korra vastuvõtul, kus saavad kinnituse, et kõik on lapse kasvamisega hästi. Oleme näinud  ka tõelisi võitlejaid, kes oma lapse imetamisega väga palju tööd teevad ja lõpuks tulemusi saavutavad,“  lisab ta.

Lähedus lapsega ei tohiks väheneda

Paraku on näha ka teine pool, et osa noori emasid loobub imetamisest varakult ning haaravad pudelitoidu järele, kui laps saab juba kolmekuuseks või neljakuuseks.

“Igaühel on selleks oma põhjus, kuid oluline on endale teadvustada, et see otsus ei sünniks mugavuse pärast. Pealegi rinnapiimaasendajale üleminek ei ole kerge, sest tuleb teha piimasegusid ja pudelite puhastamine ja pidev puhta toidu pudelis hoidmine on päris suur töö. Rind seevastu on alati puhas – kõik 6 kuni 8 korda päevas, mil väikelaps sööb,“ toob imetamisnõustaja välja.

Ta lisab, et kui imetamine lõpeb, tuleb kindlasti jälgida, et lähedus lapsega ei väheneks. „Seegi on lapse arengu huvides, et lapse ja ema side esimestel elukuudel oleks väga tihe,“ sõnab Selin.

Augusti esimene nädal oli ülemaailmselt pühendatud rinnaga toitmise teemadele. Sel puhul avaldas Tervise Arengu Instituut uued andmed, mis näitavad, et 2020. aastal imetas Eestis oma last esimesel kolmel kuul 83 protsenti, 6 kuud hiljem on neid järgi 71 protsenti.

Samuti selgus statistikast, et ainult rinnapiimatoidul olevate laste osakaal vähenes ja osaliselt rinnapiimatoidul ehk koos lisatoiduga rinnapiima saavate laste arv suurenes.  2020. aastal sai koos lisatoiduga rinnapiima kolmekuuselt 21 protsenti lastest, kuuekuuselt 50 protsenti. Üheaastaseks saanud lastest said nii rinnapiima kui ka lisatoitu 33 protsenti.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.