Laas rõhutas, et noored ei mõtle sageli pikaajalistele tervisemõjudele ja neile pole mõtet rääkida, et 10–20 aasta pärast on nende tervis halb. Seetõttu tuleks teavitustöös keskenduda ka sellele, kuidas tubakatööstus noori sihikule võtab. “Noorte terviseteadlikkus on tõusnud ja tegelikult oli aasta aastalt suitsetajate arv vähenemas. Kuid veipide turuletoomisega on olukord pöördunud – noored, isegi lapsed, on hakanud veipima,” tõdes kooliõde kasvanud probleemi.
E-sigaretid – nähtamatu oht tervisele
Veipimise pikaajalisi mõjusid pole veel suudetud täielikult uurida, kuid juba praegu on teada, et see põhjustab tõsiseid terviseprobleeme. “Tänased noored ja lapsed, kes veipivad, on tegelikult justkui tuleviku uurimisgrupp – nende pealt hakatakse nägema ja analüüsima, milliseid tervisekahjusid veipimine põhjustab. Ent juba praegu on teada, et see mõjutab suuõõne tervist, hingamisteid ja üldist terviseseisundit. Mitmed uuringud näitavad, et e-sigaretid võivad põhjustada igemehaigusi ja suuõõne vähki. Lisaks on veipides sissehingatavate kemikaalide pikaajalist mõju raske hinnata, sest tooted on turul olnud suhteliselt lühikest aega,” nentis ta.
Noorte vaimne tervis ei jää samuti puutumata. “Nooruki aju areneb kuni 25. eluaastani ja nikotiin koos teiste keemiliste ühenditega mõjuvad just seda aju piirkonda, millest oleneb meie otsustus- ja keskendumisvõime ning enesekontroll. Kui noorel on kalduvus ärevusele või depressioonile, süvendab nikotiin neid probleeme veelgi,” selgitas vaimse tervise õde. Samuti lisab nikotiinisõltuvus igapäevaelule stressi – pidev vajadus järgmise doosi järele tekitab rahutust ja võib noori takistada keskendumast oma eesmärkidele.
Keelustamine üksi ei aita, vaja on terviklikku lähenemist
Laasi sõnul mängib noorte nikotiinitoodetest eemalehoidmisel võtmerolli täiskasvanute eeskuju. “Kui vanemad või õpetajad ise suitsetavad või veipivad, annavad nad noortele vale signaali. Täiskasvanud, eriti autoriteedid, peaksid oma tegevusega näitama, et nikotiinitoodete tarbimine ei ole normaalne ega aktsepteeritav. Siin mängivad rolli ka laiemad ühiskondlikud hoiakud – valitsuse, koolide ja perede ühtne sõnum aitab noori veipimisest eemale hoida,” usub ta.
Laas rõhutas, et ainult keelustamisest ei piisa. Kuigi alaealistele on veipimine juba praegu keelatud, leiavad noored võimalusi e-sigarette hankida. “Nad saavad need kätte kas mustalt turult või kioskidest, bensiinijaamadest ja ka e-sigarettide poodidest, kus dokumente piisavalt ei kontrollita,” tõdes Laas. Ta lisas, et probleem vajab laiemat ja terviklikumat lähenemist, mis hõlmab ennetustööd, teadlikkuse tõstmist ja alternatiivsete tegevuste pakkumist noortele.