Koroonaviirus võib raseduse ajal kulgeda raskelt ning nakatunud rasedad vajavad võrreldes mitterasedatega sagedamini intensiivravi ja kopsude kunstliku ventilatsiooni vajaduse tõenäosust. COVID-19 põdemine suurendab ka enneaegse sünnituse ning surnultsünni riski, samuti tõuseb koroonahaige ema vastsündinul intensiivravi risk. COVID-19 infektsioonist tingitud tüsistuste risk suureneb raseduse teises pooles

COVID-19 vaktsiinid kaitsevad tõhusalt raske kuluga nakkuse eest ka rasedaid

Rasedus ja rinnaga toitmine ei ole vastunäidustus vaktsineerimiseks. Seega ei ole ka raseduse testimine enne vaktsineerimise otsuse tegemist vajalik. Vajadusel saab nõu pidada oma naistearsti või ämmaemandaga.

Rasedad peaksid läbima kindlasti kogu vaktsineerimiskuuri, sest raseduse ajal on immuunsüsteem nõrgem ning ainult üks doos ei pruugi olla kaitse tekkeks piisav. Kui esmasest vaktsineerimiskuurist on möödunud kuus kuud, on immuunvastuse uuendamiseks vajalik vaktsiini tõhustusdoos. Vaktsineerimine on vajalik ka COVID-19 haigestumise järgselt. Sobiva ajavahemiku osas nõustab tervishoiutöötaja.

Vaktsineerimise tagajärjel tekkinud antikehad kaitsevad ka loodet ning pärast sünnitust rinnapiima kaudu ka vastsündinut.

COVID-19 vaktsiinid on rasedatele ohutud

Koroonavaktsiinid pole elusvaktsiinid ega sisalda aineid, mis kahjustaksid rasedat või loodet. Samuti ei muuda mRNA vaktsiinid DNAd ega põhjusta geneetilisi muutusi, need ei läbi platsentat ega mõjuta seega loodet.

Koroonavaktsiinid ei mõjuta viljakust. Vaktsineerimine ning selle tagajärjel tekkiv immuunreaktsioon ei mõjuta platsentat ega munasarjade funktsiooni.

Vaktsiinid ei suurenda ka raseduskatkemiste, enneaegse sünnituse, surnultsünni, loote väärarengute ega teiste tüsistuste riski. Need andmed pärinevad 11 uuringust, kuhu on kaasatud üle 80 000 raseduse ajal vaktsineeritud naise andmed viiest riigist.

Hetkel on Euroopas müügiloa saanud kaks mRNA meetodil valmistatud koroonaviiruse vastast vaktsiini: Pfizer-BioNtech vaktsiin ja Moderna vaktsiin.