Esmane abi koduapteegist

Kurguvaluga lapsele tuleb anda sagedasti midagi sooja juua, näiteks pärnaõieteed, nurmenukuteed või jõhvika- või sõstrajooke – midagi heamaitselist ja mitte kuumalt. Proviisori soovitusel võiksid koduapteegis olemas olla inhalaator ja naatriumkloriidi 0,9% lahus jaheda auru tegemiseks, valuvaigistid, astelpaju- või saialilleõli spreid ning suurematele laste jaoks kurgu imemistabletid.

„Imemistablette on saadaval heade maitsetega, need võivad sisaldada näiteks ternespiima, astelpajuõli, kummelit, taruvaiku või leedrimarjaekstrakti. Need on saadaval ka pulgakommidena, mis võivad lastele hästi sobida,“ märkis Lehari.

Kui juhtumisi pole käepärast ühtegi ravimit, võib kurku kuristada ka keedusoola lahusega. Selle valmistamiseks tuleb segada pool teelusikat soola klaasi sooja veega. Lisaks on kasulik tube tihti õhutada, et laps saaks kergemini hingata.

Tuntud ja tõhus mesi võib apteekri sõnul olla kurguvalu leevendamisel abimeheks, kuid selle kasutamisel tuleb olla ettevaatlik. „Mesi aitab kurguvalu korral tõesti, kuid seda ei tohi anda alla üheaastastele lastele. Üle kolmeaastased lapsed, kes pole mee suhtes allergilised, võiksid küll võtta paar lusikatäit mett päevas,“ juhendas proviisor.

Tõsised hingamisteede haigused vajavad kiiret tähelepanu

Kurguvalu möödub enamasti koduste ja apteegi käsimüügi vahenditega, kuid eranditeks on kõriturset tekitavad haigusseisundid. Osade ägedate põletike korral võib tekkida eluohtlik õhupuudus ja kõri sulgumine. Väikelastel vanuses 2–6 aastat esineb tihti epiglotiiti ehk kõripealise põletikku. „Epiglotiidi sümptomiteks on tundidega tekkiv kõrge palavik, kähisev hääl, raskendatud hingamine ja süljevoolus. Köha seejuures tavaliselt puudub,“ selgitas Lehari ja toonitas, et selle haiguse korral tuleb kutsuda kiirabi.

Teine raskem haigus, mis vajab samuti kiiret tegutsemist, on larüngiit ehk kõripõletik. Selle tunnusteks on kõrge palavik, hääle kähisemine, raskenenud sissehingamine ja haukuv köha. Larüngiit algab tihti äkiliselt ja enamasti öösiti ning 80% juhtudest vaevlevad haiguse käes poisslapsed. Ka selle haiguse tekkimisel tuleb lapsele kutsuda kiirabi. „Kiireks esmaabiks võib kasutada aurutajat või inhalaatorit. Kui neid pole käepärast, võib lasta vannitoa põrandale ja seintele kuuma vett, mis tekitab auru. Seal tuleks lapsega viibida vähemalt 15 minutit,“ soovitas Lehari.

Viirused aitab eemal hoida sagedane kätepesu

Hingamisteede probleemide ennetamiseks soovitas proviisor järgida hügieenireegleid ja vältida haiguspuhangute ajal rahvarohkeid kohti. „Viirused levivad piisknakkusena ja otsekontaktiga, mistõttu on oluline pesta sageli käsi ja desinfitseerida pindu. Vaktsineerimine on samuti tõhus ennetusviis – näiteks Hib-vaktsiin, mis on Eesti vaktsineerimiskavas ning kaitseb epiglotiidi ja teiste Haemophilus influenza bakterist põhjustatud haiguste eest,“ selgitas ta.

Iga lapsevanem peaks valmis olema laste ootamatuteks haigestumisteks ning koduapteek võiks sisaldada inhalaatorit, valuvaigisteid, mereveega ninaspreisid, kurgusepreid ja suuremale lapsele kurgulosenge, et haigussümptomite ilmnemisel kiiresti tegutseda. “Oleks naiivne arvata, et minu laps ei jää haigeks – laste loomulik immuunsus areneb aktiivselt kuni 6. eluaastani ja vähem stressi on lapsevanemale kui ta on hästi selleks valmistunud.”