Hammaste tulekust annab enamasti märku muutus lapse käitumises ja olekus. Virge Sokk loteleb, et laps võib olla ärritunud ja viril, tema uni võib muutuda rahutuks, laps klammerdub varasemast rohkem vanema külge ning võib ka söömisest keelduda.

Sagedased märgid on proviisori sõnul ka igemete punetus ja paistetus, suurenenud süljevoolus ning lapse soov närida kõike, mis kätte või hambusse satub. “Peagi lõikuvatest hammastest saab aimu, kui ise puhta näpuga iget katsuda – nii peaks tundma hambakrooni lõikeserva,” õpetas Sokk.

Hammaste tulekuga võivad kaasneda ka mitmed haiguslikud sümptomid: näiteks palavik, nohu, kõhulahtisus ja oksendamine. Sokk toonitab, et kindlasti tuleks silmas pidada, et hammaste tulek ei põhjusta beebile kõrget palavikku.

“Kui lapsel tekib kõrge palavik ja see püsib mitu päeva, siis tuleks konsulteerida perearstiga,” suunab proviisor ja lisab, et palaviku ja kõhulahtisuse korral saab abi apteegis pakutavatest leevendavatest ravimitest.

Valu leevendamiseks paku beebile rohkelt lähedust

Hammaste tulek põhjustab beebile palju ebamugavust ja laps ei suuda kõikide nende tunnetega iseseisvalt toime tulla. “Kui igemed valutavad ja sügelevad, siis see takistab lapsel söömist ja lapse tuju muutub virilaks. Samuti soovib beebi hammaste tuleku perioodil palju lähedust ja tähelepanu,” räägib Sokk.

Ta viitab ka, et apteeki tulevad vanemad enamasti abi küsima valu ja ebamugavustunde leevendamiseks. Apteekrid soovitavad kasutada igemegeele. Neid on erinevate toimetega: sügelust leevendavad, valu leevendavad ja turset alandavad.

“Samuti pakuvad kihelevatele igemetele leevendust jahutatud närimisrõngad ja näpuhambaharjaga igemete masseerimine,” tõi Sokk näiteid abivahenditest, millega vanemad saavad beebit valu ja sügeluse leevendamisel aidata.

Varu kannatlikkust – piimahammaste lõikumine kestab kolm aastat

Piimahammaste lõikumine on pikk protsess. Enamasti lõikuvad beebidel kuuendal elukuul esimesena alumised keskmised lõikehambad, seejärel ilmuvad varsti nähtavale teised lõikehambad. Lõikumine jätkub järgneval kolmel aastal kuni kõik 20 piimahammast on suus.

Sokk ütleb, et hammaste lõikumise vanus võib varieeruda, kuid järjekord on enamasti ühesugune – esimesena tulevad alumised keskmised lõikehambad ja siis ülemised. Ta suunab, et arstiga võiks konsulteerida siis, kui aastasel lapsel pole veel ükski hammas lõikunud.

Hammaste hooldus algab hetkest, mil esimene hammas on suus

Lõikunud hamba eest tuleks hakata koheselt hoolt kandma. “Pesema peavad esialgu lapse hambaid tema vanemad ja seda kuni lapse kooli minekuni,” sõnab Sokk.

Ta lisab, et esimesena sobivad hammaste puhastamiseks sõrme otsa käivad kummist hambaharjad. Hambapasta kasutamine pole vajalik, kuid kui see soov on, tuleks kasutada beebidele mõeldud hambapastat, mida on ohutu alla neelata. Jälgida tuleks, et esimene hambapasta oleks fluoriidi- ja mentoolivaba. Fluoriidi sisaldava pastaga saab alustada siis, kui laps on õppinud pastat välja sülitama. Väikelapse hambaid peaks pesema nii nagu täiskasvanutelgi kaks korda päevas. See on oluline selleks, et tekiks harjumus hambaid pesta.

Hambapesust veelgi olulisemaks peab Virge Sokk aga 2–3tunniseid pause toidukordade vahel, et hammastele puhkust anda. Puuvilju ja maiustusi soovitab ta pakkuda lapsele toidukorra lõpus mitte eraldi vahepalana. Vahepalasid võib muidugi teha, aga ka seejuures tuleks jälgida, et toidukordade vahele jääks vähemalt 2 tundi.

Proviisori sõnul pannakse heale suuhügieenile alus just väikelapseeas. Seega on väga oluline õpetada lapsele juba varakult õiget suuhügieeni. Silmas tuleb aga pidada, et laps võib hambahügieeni protseduure küll ise teha, kuid vanem peab kindlasti hambad üle harjama. Vaid nii saab kindel olla, et kõik hambapinnad saavad korralikult puhastatud ja laps õpib õiget hambapesu tehnikat.