“Uute nikotiinitoodete kogu mõju selgub alles tulevikus ja ma ei näe põhjust, miks peaksid kooliõpilased olema katsejänesed. Meie fookus on õppimisel,” ütles Saaremaa Gümnaasiumi koolijuht Ivo Visak, kelle hinnangul räägitakse sellest teemast koolide kontekstis liiga vähe. Visaku sõnul on e-sigarettide leviku probleemiga silmitsi paljud põhikoolid ja gümnaasiumid, juhtumeid on olnud koguni lasteaedades, kuid mainekahju vältimiseks sellest tihtipeale kõva häälega ei räägita.

Luumurru “ravimine” plaastriga

Agne Kivisaare sõnul leiavad koolid sageli, et noortele peaks oma kogemust jagama mõni endine tarvitaja, kes sõltuvuse edukalt seljatas. Eksperdi hinnangul võib aga sellise loo jutustamine  avaldada hoopis soovitule vastupidist mõju. “Sageli on tegemist karismaatilise inimesega, kes jutustab põneva loo, mis võib noore silmis uimastite vastu hoopis huvi äratada. See annab signaali, et sõltuvuse küüsi sattudes on sellest võimalik edukalt välja tulla. Need liigtarvitajad, kel on kehvemini läinud, oma lugusid rääkima ju ei tule,” lausus Kivisaar.

Kogemuslugude jagamine on omal kohal täiskasvanult täiskasvanule ennetuse puhul, aga mitte laste ja noorte seas, kus värvikas lugu võib kujundada normi, et kõik noored tarvitavad uimasteid ja see on normaalne ja tavapärane tegevus. “Noorte jaoks pole selline tegevus tõhus. See on kui luumurru ravimine plaastriga, sest lugude rääkimine ei õpeta oskusi, kuidas uimastite proovimisest ja tarvitamisest keelduda,” selgitas ekspert.

Tema sõnul ei toimi tõhusa ennetusena ka uimastite kahjulikust mõjust rääkimine ja tulevikus aset leidvate terviseprobleemidega hirmutamine. “Tervis tundub noores eas piiramatu ressurss ja ka oht kunagi hilises keskeas tõsiselt haigestuda ei tundu piisavalt veenev argument – teismelise jaoks on nii 50- kui ka 80-aastased ühtmoodi vanad,” lisas Kivisaar.

Tema sõnul leidub ka lapsevanemaid, kes lubavad lastel uimasteid, sealhulgas e-sigarette tarvitada kodus vanema silme all, põhjendades, et “range keelu korral teeks ta seda salaja ja eemal ning see on veel halvem”. TAI vanemspetsialisti sõnul ei näita teadusuuringud, et sellisel lähenemisel oleks positiivne mõju.

“Uuringud vastupidiselt näitavad, et kui vanem suhtub uimastitesse tolerantselt, siis tarbib ka selle pere laps neid rohkem,” kinnitas Kivisaar ja rõhutas, et samamoodi on tähtis ka lapsevanema enda eeskuju. “Kui kodus ise tarvitada ja rääkida, et mina võin, sest olen juba täisealine, siis mõjub see lapsele ihaldusväärse täiskasvanute maailmana, kuhu soovitakse kuuluda.”

Mis aitab e-sigarettide tarvitamist tõhusamalt ennetada?

Kõige tõhusamaks ennetusviisiks lapsevanema poolt peab TAI ekspert vanema head suhet lapsega. “Me kõik vajame toetavat ja turvalist suhet. See kujuneb lapsega aega veetes, tema tegevuste vastu huvi tundes, tema mõtteid ära kuulates. Pingelised olukorrad ja ärevus, mida uimastitega leevendada püütakse, tekib sageli just üksildusest ja tundest, et ei suudeta toime tulla erinevate nõudmistega, mida keeruline maailm meile esitab,” rääkis Kivisaar.

Teine oluline ennetusviis on igapäevaste toimetulekuoskuste õpetamine nii kodus kui koolis. “Oskused oma tegelikke vajadusi ära tunda ja neid selgelt väljendada, toime tulla probleemide ja stressiga, kaaslaste survele vastu seista ja “ei” öelda on samuti võtmetähtsusega. Oluline on ka üheskoos lapsega kokkulepete sõlmimine uimastite mitte tarvitamise osas,” ütles ekspert. Ka toetava koolikeskkonna loomine algab kokkulepete tegemisest õpilaste ja lapsevanematega.

Koolijuht Ivo Visak rõhutas, et koolikeskkonnas peaksid olema selgelt paika pandud reeglid ja kõigile teada tagajärjed nende eiramisel. “Mõte ei ole punases kirjas karistuste väljatootmisel, aga kui me ei taha, et kahjulikud asjad juhtuvad, peab olema konkreetsus. Mida hägusamaks asjad jäävad, seda halvem,” ütles Visak. Seetõttu ei saa koolis e-sigarettidega seotud olukordi lahendada stiilis “ole kena, ära enam nii tee”. “Kui e-sigarettide tarvitamisega tähelepanu alla satud, saab sellest tüütu ja väsitav protsess nii lapsele kui vanemale. Ükski juhtum ei tohi jääda tähelepanuta ning põhjused ja asjade käik peaks olema kõigile osapooltele teada,” sõnas koolijuht.

Laiemas vaates peab ta tähtsaks kodanikujulgust – täiskasvanud peaksid julgema märku anda, et teatud käitumine ei ole aktsepteeritav. “Kui näeme noori veipimas tänaval või kaubanduskeskuses, kas me räägime nendega või tolereerime seda. Senikaua kui arvame, et keegi teine tuleb ja sekkub, ei muutu midagi. Kui tahame elada terves Eestis, siis peame kõik sellesse panustama – see nõuab kodanikujulgust” on Visak kindel.

Agne Kivisaar lisas, et noore ümber hooliva ja turvalise, uimastitevaba keskkonna loomine peaks olema tähelepanu all igal täiskasvanul, kes lastega igapäevaselt kokku puutub.