Tipptasemel sünnitusabi

Eesti Naistearstide Selts ja Eesti Ämmaemandate Ühing seisavad selle eest, et Eestis oleks igale sünnitajale ja vastsündinule tagatud turvaline abi. Naistearstide selts jälgib ja analüüsib regulaarselt sünnitusabi näitajaid ravikvaliteedi ja patsiendiohutuse hindamiseks.

Naistearstide seltsi juhatuse liikme, Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku juhataja prof Helle Karro sõnul on Eesti sünnitamiseks üks turvalisemaid riike maailmas.

„Meie perinataalabi näitajad on Euroopas parimate hulgas. Muutused emadushoolduses – nii rasedate jälgimises, sünnitusabis kui ka sünnitusjärgses hoolduses on viimasel 20 aastal olnud märkimisväärsed,“ ütles prof Karro. „Endiselt töötame üheskoos selle nimel, et lisaks kvaliteetsele sünnitusabile oleksid jätkuvalt kättesaadavad ka seksuaal- ja reproduktiivtervise teenused ja nõustamine ning vajalik abi lähisuhte- ja seksuaalvägivalla korral.“

Ämmaemandate ühingu presidendi Liis Raagi sõnul on abi muutunud aastate jooksul ka aina perekesksemaks.

„Eestis on suur osa sünnitusi peresünnitused ja seda ka praegu pandeemia tingimustes. Kaasame pereliikmeid juba lapse ootuse ajal, nad on oodatud osalema sünnituseks ja vanemarolliks valmistumisel. Riskisünnitused on ohutuse tagamiseks koondatud keskustesse, kus on igakülgne ja pidev valmisolek kiire ja tõenduspõhise abi pakkumiseks nii emale kui ka vastsündinule,“ ütles Raag.

Ravikindlustus tagab abi kättesaadavuse

Vastsündinute ja imikute suremus Eestis on oluliselt langenud. Kui 1992. aastal oli Eestis 1000 elussünni kohta kuni kuuendal elupäeval toimunud vastsündinute surmajuhte 10,26, siis 2020. aastal on Statistikaameti andmeil sama näitaja 0,38. Tervise Arengu Instituudi andmetel on langenud ka imikusuremus. Kui 2008. aastal oli 1000 elussünni kohta 5,05 surmajuhtu siis 2020. aastal oli näitaja langenud 1,46-le.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on häid tulemusi toonud ennekõike kvaliteetse abi kättesaadavus. „Eestis on väga heal tasemel sünnitusabi ja sünnitusjärgne abi – meie arstid, ämmaemandad ja õed hoolitsevad tulevaste emade ja laste eest pühendunult ning professionaalselt,“ ütles Kiik. „Oluline on seegi, et Eestis on kõik lapseootel naised ravikindlustatud, neid jälgitakse raseduse ajal kuni lapse sünnini. Samuti on koheselt ravikindlustatud kõik vastsündinud, kes saavad vajalikku abi tasuta.“

Kõigil kuni 26-aastastel noortel üle Eesti on võimalik saada ravikindlustusest sõltumata tasuta reproduktiivtervise alast nõustamist, psühholoogilist tuge ja pereplaneerimiseks vajalikku nõu ja vahendeid.

„Eestis on hoogsalt arenev vanemahariduse valdkond: perekoolid ja vanemlike oskuste koolitused on üha paremini kättesaadavad. Rasketel hetkedel toetatakse meie emasid ka raseduskriisi ja psühholoogilise nõustamise teenustega. Niisamuti arendame järjekindlalt abivõimalusi seksuaalvägivalla ja lähisuhtevägivalla ohvritele,“ lisas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Eestis toimub tänase patsiendiohutuse päeva puhul sotsiaalministeeriumi, WHO Eesti esinduse ja teemaga seotud erialaseltside koostöös veebiseminar ema ja vastsündinu ohutusest. Veebiseminar algab kell 12 ja on jälgitav Facebookis.