Terviseameti andmetel on Eesti laste hõlmatus riikliku immuniseerimiskava vaktsineerimistega koroonapandeemia järel järsult langenud. Nüüd on õige aeg üle vaadata, millised vaktsiinid võiksid vaktsineerimiskalendri järgi lapsel praeguseks tehtud olla ning milliste vaktsiinide tegemine kas pandeemia või mõne muu põhjuse tõttu on edasi lükkunud või ära jäänud, kirjutab perearstide seltsi juht dr Elle-Mall Sadrak.
Riikliku immuniseerimiskava eesmärk on tagada laste ja noorukite õigeaegne vaktsineerimistega hõlmatus. Selleks hangib riik kõik kavas ettenähtud vaktsiinid. Erinevate riikide immuniseerimiskavad võivad erineda vastavalt sellele, milline on nakkushaiguste alane olukord ja tervishoiukorraldus. Kindlasti mõjutavad seda ka majanduslikud võimalused ning prioriteedid tervishoius.
Eestis võimaldatakse tasuta vaktsineerimist lastele ja noortele tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja B-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Samuti võimaldatakse tasuta gripivaktsiini riskirühmadele, sh kuni 7-aastastele lastele.