Kuidas mõjutas nakatumine raseduse kulgu?

Selleks, et uurida, milline oli Eestis rasedusaegse positiivse koroonatesti mõju rasedusele, sünnitusele ja vastsündinule, viisid Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Tartu Ülikooli teadlased ellu registripõhise uuringu. Uuringusse kaasati kõigi 2020. ja 2021. aastal Eestis sündinud laste andmed. Kokku analüüsiti 26 211 vastsündinu andmeid.

Täpsemalt selgus, et positiivne SARS-CoV-2 test raseduse ajal ei mõjutanud preeklampsia ega eklampsia, enneaegse sünnituse, sünnitustegevuse induktsiooni, vastsündinu madala Apgari hinde ega üldist keisrilõike teel sündimise riski. Küll aga suurenes vähesel määral hädakeisrilõikega sündimise risk. 2021. aasta andmete analüüsist ilmnes, et vaktsineerimine SARS-CoV-2 vastu vähendas veidi perinataalsurma riski.

Uuringu esmaautori, TAI vanemteaduri Piret Veeruse sõnul vajab rasedate vaktsineerimine enam tähelepanu ja julgustamist, sest see aitab vähendada viiruse põdemisest põhjustatud riske rasedusele.

Teenuseid ja abi rasedatele võimaldati ka kriisi ajal

Positiivseks peab dr Veerus asjaolu, et kriisi ajal abi kättesaadavus rasedatele Eestis ei katkenud. „COVID-19 pandeemia ajal tagati lapseootel naistele teenuste kättesaadavus – see oli hädavajalik ja õige otsus, mis aitas vähendada riske laste ja emade tervisele,“ kommenteeris dr Veerus. Ta tõi esile sedagi, et Eestis on suurepärased registrid oluliste tervishoiupoliitiliste analüüside tegemiseks ja neil põhinevate otsuste vastuvõtmiseks. Kõnealuse uuringu tegemiseks kasutati raseduse infosüsteemi ja tervise infosüsteemi andmeid.

Kokku oli 2020.–2021. aastal 65 surnultsündi, rasedusaegse positiivse koroonatestiga emadel oli surnultsünde 0,6%, ilma positiivse testita 0,2%. Surnuna sündinud ja esimese seitsme elupäeva jooksul surnud lapsi oli kokku 84, rasedusaegse positiivse koroonatestiga emadel 0,6% ja positiivse testita emadel 0,3%.

Eri riikides on COVID-19 põdemise mõjusid uurides jõutud erisugustele tulemustele. See on nii, sest isikuandmete analüüsimise võimalus on vähestes riikides. Enamasti analüüsitakse üldnäitajaid enne ja pärast pandeemiat või üksikute haiglate andmeid. Erisugused on ka riikide tervishoiusüsteemid ja muudatused rasedate jälgimises ningriiklikes piirangutes pandeemia ajal.

„Enneaegse sünnituse ja teiste rasedusaegsete komplikatsioonide riskiteguriteks on ema vanus, ravimata infektsioonid (sealhulgas uroinfektsioonid ja sugulisel teel edasiantavad nakkused), kõrge vererõhk, mitmikrasedus, emaka arenguanomaaliad, IVF rasedus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarbimine, rasked töötingimused, koduvägivald, ala- ja ülekaalulisus ning ema üldtervis. 

“Eri riikides on rasedatele antav abi ja tervisekaitse erinevad, mis võib ka mõjutada rasedustulemit,“ selgitas Veerus. Samuti ei ole elussünni ja surnultsünni definitsioon riikides ühesugune, mistõttu on keeruline võrrelda Eesti teadlaste ja Eesti andmetel põhineva uuringu tulemusi teistes riikides tehtud uuringutega.

Uuringu tulemused avaldati ajakirjas Acta Obstetricia et Gynecologica Scandinavica.