Kõhuhädasid võivad põhjustada erisugused viirused: rotaviirus, adenoviirus, astroviirus ja Norwalki viirus ehk noroviirus. Kliinilise pildi järgi pole neid viiruseid võimalik üldjuhul eristada ning vajadusel teostatakse diagnoosimiseks roojaproov. 

Rotaviirusnakkus on väga kergesti leviv ning lapseeas üks kõige sagedamini esinevaid soolenakkusi. Haigus esineb tihti puhangutena, mis tähendab, et haigestuvad mitmed inimesed grupiviisiliselt. Haigestumine on suurim 6–36 kuu vanuste laste seas, kuid peresisese leviku korral võib nakkus tabada ka täiskasvanuid. Terviseameti andmetel vajavad 75–91% haigestunud lastest haiglaravi.

Kuidas viirus levib ja avaldub?

Rotaviirus on ülimalt nakkav ja levib enamasti inimeselt inimesele, kuid ka saastunud toidu ja veega. Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel – väljaheites leiduvate haigustekitajatega kokku puutunud ning pesemata pindade ning käte vahendusel. Sümptomid avalduvad tavaliselt 24–72 tundi pärast nakatumist. Viiruse eritamine väljaheitega algab juba enne sümptomite ilmumist ning kestab 10–21 päeva alates haiguse algusest. 

Haigus algab palaviku, oksendamise ning “plahvatusliku” vesise kõhulahtisusega. Lisanduda võivad ka kõhuvalu ja -krambid. Sümptomid kestavad keskmiselt 3–9 päeva.

Nii väikelastel kui ka eakatel ja immuunpuudulikkusega täiskasvanutel võib väga kiiresti tekkida eluohtlik vedelikupuudus. Seega tuleb hoolikalt jälgida, kas haigestunu tarbib piisavalt vedelikke. Vedelikupuudusele viitavad pingul nahk, pisarate puudumine nutmisel, suukuivus, segadusseisund, loid olek, hingeldamine, harv urineerimine kui ka tumekollane uriin. Eluohtlik seisund võib lastel välja areneda juba tundidega ning sellisel juhul tuleks viivitamatult erakorralise meditsiini osakonda pöörduda.

Viirusest laastatud organismi turgutamine

Rotaviiruse ravi puhul on kõige olulisem taastada oksendamise ning kõhulahtisusega kaotatud soolad ja vedelik ning puhata. Vedelikukao asendamiseks sobivad hästi gaseerimata mineraalveed, apteegis müüdavad rehüdratsioonilahused ning kofeiinita spordijoogid.

Rehüdratsioonilahused sisaldavad soolasid nagu naatriumi ja kaaliumit ning ka glükoosi, mis annab kurnatud organismile energiat. Vedelikku peaks tarbima väikeste lonksudena, sest suured vedelikukogused ühe korraga võivad magu uuesti ärritada ning oksendamist esile kutsuda. Imikud võiksid jätkata rinnapiima joomist.

Väikelastel on parim moodus palavikku langetada paratsetamooli rektaalsete küünaldega, sest iiveldus ja oksendamine võib suukaudse ravimi manustamist segada.

Kui oksendamine on lõppenud, siis võib proovida süüa väikeses koguses tahket toitu. Süüa võiks siis, kui haigestunu on selleks valmis. Kindlasti ei peaks last sööma sundima. Hästi sobivad kergemad toidud nagu jogurt, röstsai, banaan, õunapüree, kreekerid ja kanapuljong.

Kuidas viirusest hoiduda?

Rotaviirust saab kõige paremini ennetada hoolika kätepesuga. Väikelapsi vaktsineeritakse riiklikku immuniseerimiskavasse kuuluva rotaviiruse vastase vaktsiiniga. Rotaviirusnakkuse vastane vaktsineerimine aitab vältida väikelastel rotaviirusnakkuse poolt põhjustatud mao- ja peensoolepõletikku, haiglaravi vajadust ning surmajuhte. 

Toidu valmistamisel ja söömisel tuleb hoolikalt kinni pidada hügieeninõuetest. Puu- ja köögivilju tuleks hoolikalt pesta ning enne toidu valmistamist ning söömist on oluline põhjalik kätepesu. Korrektne kätepesu on tähtsal kohal ka lapse mähkmete vahetamise järgselt.

Tavalistest käsi desinfitseerivatest vahenditest pindade puhastusel abi ei ole – rotaviiruse puhul on tõhusad kloori sisaldavad puhastusvahendid. Viirusega saastunud voodipesu ning riided tuleks pesta vähemalt 60-kraadise vee ning pesuvahendiga.

Pärast tülika kõhuviiruse põdemist võib teha probiootikumide kuuri, et toetada soolestiku mikrofloorat ning vastupanuvõimet.