Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juht dr Kristiina Ojamaa selgitab, et vähihaigeid lapsi ravitakse Eestis kahes keskuses – Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Tallinna Lastehaiglas.

„Kahe haigla peale töötab viis laste onkoloogi-hematoloogi. Harjumaa elanike arvust lähtuvalt ravitakse rohkem kui pooled Eesti vähihaiged lapsed Tallinnas. Laste vereloome tüvirakkude siirdamisi viiakse aga läbi ainult Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonnas. Kahe erialakeskuse koostöö tulemusel saame pakkuda parimat ravi väikestele patsientidele,“ lausus dr Ojamaa.

Lapseea kasvajale ja vähi tekkele ühest põhjust ei ole

Dr Sirje Mikkel, kelle hoole all viiakse läbi enamus vähihaigete laste siirdamistest, selgitab, et lapseea kasvajale ja vähi tekkele ühest põhjust ei ole.

„Väikesel osal lastel esineb geneetiline eelsoodumus vähi tekkeks, mistõttu uurime tänapäeval kõiki lapsi päriliku vähi eelsoodumuse esinemise osas. See võib muuta ravikäsitlust ja on oluline info ka perekonnale. Kui täiskasvanutel mängivad olulist rolli teatud kasvajatüüpide kujunemisel elustiilifaktorid nagu suitsetamine, toitumine, ülekaalulisus, vähene füüsilise aktiivsus, siis lapseea vähi tekkes ei oma need erilist tähtsust. Samas on laste kasvajad agressiivsema kuluga,“ rääkis dr Mikkel.

Vähihaigete laste ravi kestab enamasti kaua – näiteks lapseea kõige sagedasema pahaloomulise kasvaja, ägeda leukeemia, ravi kestab kokku kuni 2,5 aastat ja sisaldab kuni 15 ravimi kombinatsioone. Mitmed teised raviskeemid on siiski oluliselt lühemad kestusega – 4–6 kuud.

„Oluline on juba ravi ajal ja ravi järgselt naasta esimesel võimalusel lapse tavapärasesse keskkonda ja ellu. Koolitee jätkamist ravi ajal on oluliselt lihtsustanud viimase paari aasta jooksul järjest enam kasutust leidnud distantsõpe, milles saab osaleda ka haiglast – kui enesetunne võimaldab ja laps soovib,“ lausus dr Mikkel.

Vähihaigete laste elulemus on tõusnud

Vähi esinemissagedus lastel on ülemaailmselt teadmata põhjustel aeglaselt suurenemas. „Olulisem on aga, et vähihaigete laste elulemus on viimase poolsajandi jooksul kiiresti tõusnud. Hetkel on vähihaigete laste 5 aasta elulemus ligikaudu 80%,“ tunneb hematoloogia-onkoloogia kliiniku juht dr Ojamaa heameelt.

Kõrge elulemuse põhjuseks on märkimisväärne diagnoosimise- ja ravivõimaluste paranemine alates uutest ravimitest kuni kõrgdoosis keemiaravi ja vereloome tüviriakkude siirdamiseni välja. 

Kliinikumi vähikeskuse direktori dr Lenne-Triin Kõrgvee sõnul toimub Eestis ja mujal Euroopas vähi ravi lastel rahvusvaheliste koostööliste raviprotokollide alusel. Ta toob välja, et kliinikumil on ka väga tihe rahvusvaheline koostöö erinevate kompetentsikeskuste ja erialaorganisatsioonidega (SIOP, NOPHO, ERN PaedCAN).

„Hindamatu on olnud laste hematoloogia-onkoloogia arengus Põhjamaade kolleegide abi. Oleme 2021. aasast NOPHO (Nordic Society of Paediatric Haematology and Oncology) täieõiguslikud liikmed,“ tõi dr Kõrgvee välja.

Ta lisas, et nii kliinikumis kui teistes rahvusvahelistes keskustes on uute teadusuuringute üks eesmärke leida optimaalne efektiivsuse ja ohutuse tasakaal laste vähiravis, et ennetada ka võimalike hilistüsistuste teket ja selle kaudu parandada elukvaliteeti ilma languseta ravi efektiivsuses.

Sirje Mikkel ja Lenne-Triin Kõrgvee kinnitavad, et vähihaigeid lapsi ravida on suur väljakutse, aga ka rõõm. „Lapsed on oma olemuselt vahetud ja siirad. Suudame tänapäeval aidata juba suurt hulka vähihaigetest lastest – see on väga oluline teadmine iga uue teekonna ja koostöö alguses,“ on doktorid vähihaigete laste päeval mõtetes oma väikeste patsientidega.

Arstid lisavad, et kogukonna toetus ja teadlikkus on vajalik. Nii täidavad väga olulist rolli ka hematoloogia-onkoloogia kliinikuga koostööd tehes Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond, pakkudes peredele psühholoogilist ja rahalist tuge ning vajaduse korral uuringute ja ravi korraldamisel väljaspool Eestit.

Vähihaigete laste päeva tunnusvärv on kuldkollane, toetuse avaldamiseks kasutatakse seda tooni 15. veebruaril ka mitmete hoonete fassaadidel, sealhulgas Tartu Ülikooli Kliinikumis.